Kolmapäeval kogunesid Haapsalu kultuurikeskuses kultuurikeskuste töötajad üle Eesti, et maha pidada konverents „Kuhu liigud, rahvamaja?”.
Konverentsi ettekannetes oli põhirõhk haldusreformil ja selle mõjul kultuurikorraldusele. Räägiti ka rahvamajade rollist Eesti ühiskonnas ning külalised Lätist ja Leedust tutvustasid – sedapuhku küll ekraani vahendusel – kultuurikeskuste rolli oma riigis. Vestlusringides arutati teemadel „Rahvamaja – võimaluste looja täna” ja „Kuhu liigub rahvamaja?”.
Rahvamajade ühenduse juhatuse esimehe Ülle Välimäe sõnul on haldusreform toonud kaasa muutusi ka rahvamajade võrgustikus – valdavalt on püütud rahvamajasid ühtse juhtimise alla viia. „Mõnel pool ei teatud enam, kuidas rahvamajade töötajaid nimetada – kõrgharidusega kultuuritöötajatel pandi järsku ametinimetuseks majaperenaine. Sellised asjad riivavad hinge, silma ja kõrva,” ütles Välimäe.
Välimäe sõnul on kõik kultuuri- ja rahvamajad kohaliku omavalitsuse allasutused ning kuna Eestis pole seda valdkonda reguleerivat rahvakultuuri ega rahvamajade seadust, püüab iga omavalitsus omapäi toimetada ja jalgratast leiutada.
Välimäe sõnul on omavalitsusi, kus tahetakse ja viitsitakse kultuuri teemasse põhjalikumalt süveneda, aga on ka omavalitsusi, kus prioriteetideks on võibolla teedeehitus, hariduse või sotsiaalvaldkond ning kultuuriteema jääb tahaplaanile. Nii tulebki ette olukordi, kus tehakse otsuseid, mis kultuuritöötajatele ei tundu kõige õigemad.
Välimäe ütles, et läbi rahvamajade ühingu ja korda aastas peetavate konverentside püütaksegi pilti üle Eesti ühtlustada. „Meil on ühiskonnas kokku leppimata, kuidas rahvamajad võiksid kõige paremini toimida,” ütles ta.
„Mõnes mõttes on see hea, et seadust pole, aga teisalt oleks seda seadust vaja, et meie rahvamajade töötajad tunneksid ka kindlustunnet,” ütles ta. Kohalike kultuuritöötajate tööpäevad on Välimäe sõnul väga pikad, ulatudes ka öötundidesse ja nädalavahetustesse. Samas on rahvamajade töötajate palgad enamasti väga väikesed. „Kui öeldakse, et kultuuritöötajate palk tõuseb, siis see ei puuduta kohalike rahvamajade töötajaid,” ütles ta.
Teise konverentsil arutuse all oleva teemana nimetas Väimäe rahvamajade koosööd teiste valla kultuuriasutustega. „Kultuurimaja on omaette, raamatukogu omas pesas, muuseum omaette, kool ja noortekeskus teevad oma asju,” rääkis ta. Koostöö puudmisest on tingitud ka olukorrad, kus üritust planeerides jäetakse valla üldisesse kultuurikalendrisse vaatamata ja nii ongi mitu üritust ühel ajal. Välimäe sõnul oleks kohalikul inimesel lihtsam aru saada, millist kultuuri pakutakse, kui kõik need asutused koostööd teeksid.
Eestis on ligi 500 rahvamaja, millest kõik küll ühingu liikmed ei ole. „Ühing tegeleb siiski kõigi rahvamajadega, mitte ainult nendega, kes liikmed on,” ütles Välimäe. Lisaks iga-aastasele konverentsile saavad rahvamajade töötajad kogemuste vahetamiseks kokku ka ühingu suve- ja talvekoolis.
Foto Arvo Tarmula
