0

Terviseamet: haigestumine koroonasse on suhteliselt madal 

Avatar

BNS

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Terviseamet kinnitas kolmapäevasel pressibriifil, et koroonviirusesse haigestumine on Eestis, nagu ka mujal Euroopas, võrdlemisi madal, samas pole oht möödas ja selle tõrjumiseks tuleb igal inimesel pingutada.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma märkis, et testimise maht on Eestis kõrgem, kui WHO soovitab, kuid siiski on Eestis viimase ajal varasemast veidi vähem teste tehtud. „Nakatunute hulk on suhteliselt madal ning enamus, kes testimisele jõuavad, ei ole naktunud,” ütles Härma.

Suuremad kolded on Ida-Virumaal ja Tallinnas ja üle poole nakatunutest on haiguse saanud pereringis. On siiski ka neli piiri tagant toodud juhtu, kaks Venemaalt, üks Rootsist ja üks Kasahstanist.

„Ülemaailmne haigestumine on ikkagi kasvutrendis, tooni annavad Ameerika ja Aasia, kus on ka surmade arv võrdlemisi kõrge. Ka Euroopas on viimasel ajal mõnes kohas täheldatud kasvutrendi, kuid kogu Euroopas on haigestumine siiski vähenemas,” märkis Härma.

Eesti lähiriikides ehk Soomes, Lätis ja Leedus ei ole haigestumine kasvutrendis. „Ka suremus on langustrendis ning ka Rootsis saab rääkida haigestumise stabiliseerumisest ning suremus on tugevas langustrendis,” märkis Härma.

Venemaal on samuti haigestumine languses.„Kui Peterburi kontekstis on räägitud haigestumise kasvust, siis tegelikult nad korrigeerivad praegu statistikat ja sellesse lisatakse paari kuu taguseid andmeid. Selle arvelt on ka numbrid kõrgemaks läinud,” selgitas Härma.

Mis puudutab väiteid, et viirus võib levida ka õhu teel, siis Härma kinnitusel ei ole WHO selles osas oma seisukohta muutnud. „Peamine koroonaviiruse levimise tee on siiski piisknakkus,” rõhutas Härma.

Põhja Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets märkis, et Eesti haiglates oli murekohti isikukaitsevahendite kättesaadavusega, kuna oli nii tarnehäireid kui ka defitsiiti. „Kui meil ei ole piisavalt isikukaitsevahendeid, ei saa me rääkida ka ohutust töökeskonnast.”

„Kindlasti on vaja juurde isolatsioonipalatei ning kindlasti on võimalus parandada koostööd erinevate osapoolte vahel,” ütles Altmets, lisades, et tegemist pole kindlasti viimase viirusega, mille levikuga tuleb tegeleda.

„Kindlasti on oluline ka koolitus ja seda nii haiglates kui ka elanikkonna harimise osas,” lisas Altmets.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz