0

Laupäeval avab Evald Okase muuseum suvehooaja

Mari Roosvalt „Valgus”
Mari Roosvalt „Valgus”

Laupäeval 30.mail kell 12-18 on taas avatud Evald Okase muuseum suvehooajaks.

Muuseum qalustab 18. hooaega kolme näitusega. Muuseumi teise korruse näitusesaalides on ekspositsioon Evald Okase loomingust – maalid, joonistused, graafika – ning esimesel korrusel Mari Roosvalti ja Uno Roosvalti ühisnäitus Jäljed Maarjamäel. Pööningusaalis saab vaadata Ene Luik Mudisti ja Mari-Liis Tammi Kelderi näitust Puud olid…Ununevad praktikad.

Mari ja Uno Roosvalti ühine maalinäitus Evald Okase muuseumis on oluline teetähis mõlemale kunstnikule. Nad on eksponeerinud oma viimastel aastatel valminud õlimaale kodulähedasest äärelinnamiljööst Maarjamäel. Kunstnike koduaed ja ateljeed aastakümneid ühiseks koduks olnud majas ning lähedased rohealad on osa sellest merele nii lähedasest elumaailmast. Eelkõige Mari Roosvalti on juba aastaid paelunud Maarjamäe paekalda alune üsna metsikuna säilinud põhjamaine loodusmassiiv ja Lillepi park. 2019. aastast on tema loomingusse ilmunud uus loodusstiihia, eksponeeritud on tema meremaalid.

Ka Uno Roosvalti uuemas loomingus, mida just lähiaastail on pärjatud nii Erik Haameri kunstiauhinna (2018) kui Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemiaga (2019) on läbivaks motiiviks olnud loodus, täpsemalt Eesti rannamaastikud, kus ebaolulisest puhastatud loodusmotiivi väärtustavad fragmendid pärandkultuurist. Neil näiliselt lihtsatel subtiilselt läbi töötatud hingestatud maastik-vaikeludel on pea alati ka sügavam universaalne tähendus. Kunstnik on suutnud ka näiliselt lihtsaid motiive kontseptualiseerida.

Ent nii Mari kui Uno Roosvalt on toonud ateljeest näitusele ka varasemaid vaateid omaenda kodust, stuudiomiljööst, aastate jooksul perekonna kaaslasteks olnud armsatest koertest ja aiast, kus on kasvanud täisikka enda istutatud põõsad ja puud. Need tööd eelmistest kümnenditest mõjuvad täna värskelt ja annavad kunstnikepaari loomingule avarama tähendusega tagasivaate.

Vaatajaid võivad üllatada Uno Roosvalti poolt läbi paljude aastate maalitud mitmed abikaasa portreed, mis nagu ümbritseksid Mari Roosvalti maale. Esimene neist eesti portreemaali paremikku kuuluvatest töödest on valminud veel ühiste õpingute ajal Kunstiinstituudis 1967. aastal.

„Ma olen püüdnud leida sünonüüme, mis on ilu teenistuses, otsides järjepidevusega kunstist positiivseid kilde. Kui neid ei ole jätkunud, siis leian positiivsust keskkonnas. Teine lugu, mis mind maalimisel huvitab, on värvi mõju – küllaltki lihtsa käsitlusega võib saavutada suurema värvide kooskõla. Minimaalsuses on jõud,” ütles Mari Roosvalt.

„Kunsti arengu tasakaaluks on vajalikud nii uuendajad kui ka jätkajad, nii tegevuspiirkonna laiendamine kui rahulik süüvimine kord omaksvõetusse. Uno Roosvalti loomingu peatee on avar ja sirge. Ta on käinud seda teed oma tasakaalukal viisil /…/, olnud kannatlik ja visa, laskmata end eksitada virvatuledest, ent sulgemata ka silmi maailma mitmekesisuse ees, et siis uute kogemuste valgusel oma teed jätkata” ütles Maire Toom.

Mari Roosvalti ja Uno Roosvalti ühisnäitus „Jäljed Maarjamäel” on avatud 1.juulini.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz