5

Hannes Rumm: aasta sõna: kliimahüsteeria

Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula
Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula

Oxfordi sõnaraamat valis mulluse aasta sõnaks „climate emergency” ehk „kliimakriis”, sest seda sõna kasutati ingliskeelses maailmas 100 korda rohkem kui aasta varem.

Sõna kasutamine kasvas plahvatuslikult põhjusel, mida mitmel pool maailmas tunnevad kümned miljonid inimesed ja sajad miljonid loomad sõna otseses mõttes omal nahal. Kui piirduda vaid ühe näitega, siis rekordiliselt kuuma ilma põhjustatud massilised tulekahjud Austraalias laastavad armutult loodust ning tapavad nii loomi, linde kui ka inimesi.

Ent kui Eestis oleks valitud 2019. aasta sõna, siis „kliima” poleks selles edetabelis esikümnessegi jõudnud. Kindlasti oleks kõrgele kohale jõudnud aga sõna „hüsteeria”.

Seda kahel põhjusel. Mistahes ühiskonna temperatuur kerkib valimiste ajaks alati kõrgemale kui normaalne 36,6 kraadi, aga rahva eluterve kehasoojus taastub enamasti kiiresti. 2019. aasta oli erand, sest EKRE valitsusse kaasamine tekitas ennenägematuid pingeid, mis hoidis vaimse temperatuuri palavikulisena aasta lõpuni.

Eestis pole alates eelmise sajandi kolmekümnendate esimeses pooles tegutsenud vapside parteist alates olnud ühtki nii täpselt oma sõnakasutust kontrollinud ning selle abil inimeste mõttemaailma juhtinud erakonda nagu EKRE. Esmalt hakkasid oma pidevate provokatsioonide ning solvangute tõttu kriitika alla jäänud ekrelased kriitikuid sildistama hüsteerikuteks. Kohe võtsid sõna masskasutusse nende toetajad sotsiaalmeedias, ka isamaalased ning üks osa ajakirjanikke. On ju mugav oma arvamust mitte sisuliselt põhjendada, vaid vastandada teistmoodi mõtlevaid inimesi „normaalsetele”.

Sõna „hüsteeria” tuleneb kreeka sõnast „hystera” ehk „emakas”. Vanaaja arstid pidasid hüsteeria põhjuseks emakatalitluse häireid ning seepärast hüsteeriat ainult naiste käitumishäireks. Eks kõla antiikarusaam hüsteeriast kui ainult naiste hädast hästi kokku teise mullu lööklauseks muutunud väljendiga „emotsionaalselt ülesköetud naine”? Eriti naiste alavääristamiseks sobib sõna „hüsteerik” suurepäraselt, olgu 17aastase rootsi tüdruku või Eesti 50aastase presidendi ründamiseks.
Kliimakriis jõudis eurooplaste teadvusesse ammu enne seda, kui eestlased õppisid ära Greta Thunbergi nime. See juhtus juba mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, kus suuresti just kliimakriisi pärast muretsemine tõi valimiskastide juurde enneolematult palju eurooplasi, kes hääletasid suuresti just kliimaga tegelevate poliitikute poolt.

Loogilise jätkuna valimistel selgelt sõnastatud valijate soovile tuleb uus Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi enamuse tugeval toetusel peagi välja laiaulatusliku tegevuskavaga inimmõju vähendamiseks meie planeedi loodusele.

Muidugi hakkavad need ettepanekud mõjutama ka Eesti inimesi ja ettevõtteid. Tagantjärele on kahju, et Eesti erakonnad raiskasid kaks mullukevadist valimiskampaaniat ära nii, et meie inimesed kliimapoliitika kohta midagi uut teada ei saanud.

Seepärast mõjuvad muutused nii kaasinimeste hoiakutes kui ka poliitikas paljudele nagu pauk puuga pähe. Nii kirjutas spordiajakirjanik Jaan Martinson äsja Eesti Päevalehes „kliimahüsteeriast”: „Loodust tuleb mõistagi hoida /…/ kuid kas seda tuleb teha hüsteeriliselt? Maa kliima ongi pidevas muutumises, ent palju on ses inimeste käsi mängus?”

Äsja 80. sünnipäeva tähistanud klimatoloog Andres Tarand on kaugelt üle poole oma elust rääkinud, et nüüdne kliima soojenemine on vähemalt osalt inimtekkeline. Kui keegi Tarandit või Thunbergi ei usu, siis tasub aknast välja vaadata: tänavune talv on juba jõudnud poole peale, aga palju lund te olete näinud? Millal sai viimati jääteel Hiiumaale sõita? Selle asemel on suures ohus viigerhülged, kes vajavad poegimiseks jääd. Talv on nii soe, et jaanuaris metsas käivad koerad on puuke täis.

Isegi kui kliimamuutus pole teie arvates inimtekkeline, siis on ju arukas teha kõik inimestest sõltuv, et meie mõju Maa ökosüsteemile oleks võimalikult väike? Kui paat lekib, pole ju oluline, mis põhjusel see veega täitub, sest lekke jätkudes lähevad kõik paadisolijad põhja niikunii.

Kokkuvõttes ennustan, et kui mulluseks aasta sõnaks oli sisepoliitiliste mullistuste tõttu „hüsteeria”, siis tänavu muutub see liitsõnaks „kliimahüsteeria”. Aga see on üks neist ennustustest, mille puhul tunnistan jaanuaris 2021 suurima rõõmuga, et selle prognoosiga panin täitsa puusse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
pudrujakapsad
pudrujakapsad

Kui meie siin oma poeme või nahast välja ja topime autopaaki igasugust solki, kuid suur idanaaber tossutab ja lagastab süüdimatult edasi, ähvardades maailma samal ajal ka tuumasõjaga, siis mis planeedi päästmisest me räägime?

Kägu
Kägu

Kahtlust pole- ikka hõljuvas olekus. Tundub,et sotsid loodavad järgmistel valimistel hääli juurde saada, seepärast püüavad iga hinna eest pildil olla.Aga rahvas ei andesta iial suuri maksutõuse ja Rändelepet. Huvitav, palju tüüp peab lehte pääsemise eest maksma ??

Agu
Agu

mis olekus kirjutatud? Ikkagi nädalavahetus ju

tase tasemeks
tase tasemeks

Midagi muud ei oskagi öelda? Igav ei hakka, üht ja sama korrutada?

Agu
Agu

Misasja!? Vaadake mis alles Saaremaal juhtus. Juuatäis peaga autoroolis tappis kolm inimest ära, pealegi üks naine oli veel lapse ootel. Pole see nii tühiasi midagi, et pigistame aga silma kinni. Sellistesse asjadesse tuleb siiski rangemalt suhtuda!

wpDiscuz