Viimane rong Balti jaamast Haapsallu väljus 22. septembril 1995 – 24 aastat tagasi. Rongiliikluse sulgemine põhjustas kohapeal suurt vastuseisu, viimane rongisõit oli emotsionaalne ja rahvarohke. 22. septembri õhtul jätsid Harju- ja Läänemaa elanikud kõigis raudteejaamades Riisiperest Haapsaluni hüvasti rongiga, mis oli pärjatud leinavärvides kuusevanikuga. Jaamahoonetel rippusid loosungid „Olgu jääv meile raudtee!” ja „Ükskord me võidame niikuinii!”. Riisipere jaamas põlesid päikeseloojangul rööbastel küünlad.
Tagantjärele ei oska öelda, kas toonased viimase rongi saatjad uskusid või lootsid tõemeeli, et ükskord hakkab rong taas sõitma, ja kui uskusid, siis kui palju neid oli ja kui kauaks usku jätkus. Tõenäoliselt jätkus, sest 15 aasta pärast kogunes Haapsalu raudteejaama uus seltskond – haapsallase Aita Möldri juhtimisel hakati taas rongi ootama. Seda on tehtud siiani, kokku kümme aastat, alati 22. septembril. Esimest korda oli ootajaid mõniteist, edasi vahelduva eduga mõnikümmend, mõnel aastal ka tublisti üle saja.
Ootajail ei olnud mingit mõistlikku põhjust arvata, et ükskord rong tõesti ka tuleb. Vastupidi, põhjust oodata oli üha vähem, sest juba 2004. aastal oli otsustatud Haapsalu ja Riisipere vaheline raudteelõik üles võtta. Ootajail oli aga usk.
Küllap on kümne aasta jooksul rongiootajate üle naljagi visatud. Küllap on neile öeldud, et nad usuvad tühja. Et rongi ei tule, rong ei ole mõistlik, see maksab liiga palju ja kes sellega ikka sõidaks. Milleks tühja uskuda ja unistada? Aga usk ei olegi ratsionaalne ja inimesed ka mitte.
Sellest hoolimata väljub homme Balti jaamast Turbasse üle 24 aasta taas rong. Mölder koos rongiusku kaaslastega läheb Turbasse rongile vastu ja lubas Haapsalus igal aastal 22. septembril kannatlikult edasi oodata, kuni raudruun tuleb. Seda enam, et nüüd ei tundugi ootajate unistus enam nii tühi. See on tulnud haapsallastele jupi maad – 6,5 kilomeetrit – lähemale.
Kui juba RB rong tahetakse käima panna, siis rong Haapsallu on käkitegu. Aga kumba raudteed on rohkem vaja?
raha kaob nii või naa…ei lähe ühte projekti,siis läheb teise ja see pole maailmas otsa saanud.Oleme pidevalt mõelnud rahale, et kes selle eest maksab….ehk mõtleks vahepeal inimeste heaolule ja rõõmule…Vaadake lihtsalt, palju naeratavaid nägusid tänaval näete…..
Ega rongi vastu ju polekski keegi. Ainus mure -kes selle unistuse kinni maksab ?? Sest tugevasse miinusesse jääb see pull niikuinii. Haapsalu Raudtee võiks algatuseks hakata rongikallistajate maist vara arvele võtma ja müüma. 🤑 Ja pealegi poolitab kaitsetara Läänemaa, nii et paljud iga päev enam koju ei saagi.