Eesti Pank võiks kokku panna kriitilise analüüsi aastaid kestnud negatiivse intressikeskkonna mõjudest majandusele.
Hiljuti võisime uudistest näha, et üks Pärnu linnaasutus, kelle pangaarvele SEBs oli kogunenud üle miljoni euro, sai teate, et hoiustamise eest tuleb pangale peale maksta. Nii ongi, SEB on esimese pangana Eestis enam kui miljonit eurot pikemat aega arvel hoidvatele äriklientidele juba mõnda aega tasu rakendanud.
Põhjus, et otseselt niisugustest näidetest varem kuulda polnud, on ilmselt selles, et ettevõtted ja asutused, kel kauemaks kui mõneks päevaks nii suur raha arvele jääb, tegelevad tavaliselt sihipäraselt finantsjuhtimisega ning paigutavad raha erineval viisil ja erinevatesse pankadesse, et parim võimalik tulemus saavutada.
Miinusmärgiga hoiuseintressid on aga ühemõtteliselt ka meil kohal. Eraisikutelt pangad raha hoiustamise eest tasu ei võta, kuid mitmes Euroopa riigis neid näiteid juba on. Pankadevahelisel turul on intressid aastaid negatiivsed. Euroopa Keskpanga poliitika on rahaturu intressimäärade taset näitava Euribori iga nädalaga üha sügavamale miinusesse viinud. Muutust pole oodata.
