Politsei- ja piirivalveamet (PPA) soovib Haapsalu merepäästeüksuse kaotada ja loodab, et merepäästjate töö võtavad üle vabatahtlikud.
Veel kümme aastat tagasi tegutses Läänemaal piirivalve, mis piiri valvamise kõrval tegeles ka merepäästega. Siis liideti piirivalve politseiametiga, esialgu küll eraldi osakonnana, aga mõni aeg hiljem pidid piirivalvurid rohelise vormi sinise vastu vahetama ning lisaks merel patrullimisele ka maanteel kiirust mõõtma ja kodutülisid lahendama. Nüüd on jõudnud järg sinnamaale, et Haapsalu peaks üldse kutseliste merepäästjateta jääma.
Nagu ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla Lääne Elule, siis Läänemaal on tublid vabatahtlike ühendused ehk siis vabatahtlikelt oodatakse, et nad merepäästjate tööd teeksid.
On elualasid, kus elutähtsaid toiminguid ei oleks mõistlik ainult vabatahtlike õlule panna. Põhjuseks pole see, et vabatahtlikud ei saaks hakkama. Saavad ikka, aga vabatahtlike nõrgim lüli on ikkagi inimene. Vabatahtlikud võivad esialgu küll panustada, nii et ninast veri väljas, aga ükskord väsivad ka nemad. Päästesüsteemis on seda korduvalt nähtud, kuidas hoo ja innuga alustanud vabatahtlike komandode tegevus on soikunud, kui ideeline eestvedaja mingil põhjusel lahkub.
Jah, tõepoolest ei juhtu meie kandis mereõnnetusi iga päev ja õigupoolest pole meil paaril viimasel aastal ühtegi tõsist õnnetust olnudki. Enamasti tuleb aidata aluseid, millel on kütus otsa saanud või mingi tehniline rike tekkinud või mis on madalikule sõitnud. Sellised juhtumid kuuluvad mitte merepääste, vaid mereabi valdkonda, kus pole tegelikult suurt vahet, kas abi tuleb poole tunni või kahe tunni jooksul. Aga õnnetuste eest ei ole me keegi kaitstud ja kui see juhtub, siis on palju raskem hakata lammutatut taas üles ehitama.
Uppuja päästmine on uppuja enda asi (Ilf ja Petrov).
Ehk hakkab avalikkusele kohale jõudma PPA juhtimisvead, saamatus ja allumatus tsiviilvõimule. Sama on prokuratuuriga kus meedia ei suuda süüvida teema sisusse (loe organisatsiooni juhtimisprobleemidesse) vaid tegeleb tavalise päevapoliitilise lainetuse kirjeldamisega. Kommunaaluudistest kvaliteetajakirjanduseni on LE veel ikka tükk maad minna.
Ainult rumalad lõhuvad tervet ja töökorras olevat, olgu see siis organisatsioon või muu füüsiliselt töökorras olev. Püüaks ikka parandada v. täiustada-lõhkumine pole nagu normaalselt mõtlevale omane.
Ilmekas näide kui ei saada aru teksti sisust. Iga organisatsioon ajas areneb, seisev ja mittemuutuv struktuur on igand (loe jõustruktuurid oleks hetkel siis kirveste ja hobustega). Küsimus on organisatsiooni arengu juhtimises ja suunamises, kompetentsuse/pädevuse ja motivatsiooni siduvuses, agiiilses juhtimises. Meedia kvaliteedist ei hakka rääkimagi. Saaksime ehk suureks vaimult!