Laupäeval Haapsalu kultuurikeskuse peetud Läänemaa muuseumi 26. ajalookonverents oli tavapärasest suurema osavõtjate arvuga nagu oli varasemast mahukam ka konverentsi järel esitletud Läänemaa Muuseumi Toimetiste 22. number.
Läänemaa muuseumi ajalookonverents on toonud nii esinejate kui ka kuulajatena Haapsallu alati tuntud ajaloolasi ja erandiks polnud seegi kord.
Kuigi seekordse konverentsi ettekannetest kaks kolmandikku oli pühendatud keskajale, räägiti ka sellest, kuidas Läänemaalt merd mööda sigu Soome veeti, kes Läänemaa meremeestest ja sellest, kuidas enne Vabadussõda Läänemaal sporti tehti.
Vanemast ajaloost rääkis näiteks Anti Selart Riia võlaraamatu põhjal 13.-14. sajandi kaupmeestest, kes nime järgi oletades võiksid pärit olla Haapsalust ning Anu Mänd hiliskeskaegsetest kunstnikest ja kunsti tellijatest Saare-Lääne piiskopkonnas, nii palju kui neid nappide allikmaterjalide põhjal kindlaks on võimalik teha.
Jaak Mäll arutles selle üle, kuidas Saare-Lääne piiskopist sai Liivima rikkaim mees ja milliste poliitiliste ja finantsprobleemidega esimesed piiskopid kokku pidid puutuma. Sellel, kuidas piiskopiks saadi või ei saadud peatus Madis Maasing.
Kersti Markuse ettekanne puudutas teemat, miks Rootslased 1220. aastal Lihulasse tulid. Markus leidis, et seni pole seda teemat käsitledes püütud mõelda skandinaavlaste seisukohast ning ära on unustatud taanlaste ja rootslaste omavahelised poliitilised suhted kodumaal.
Üks kõige intrigeerivamaid ettekandeid oli konverentsi viimase esinejana üles astunud Inna Põldsam-Jürjolt, kes rääkis Haapsalu toomkirikus asunud ja tänaseks hävinud hauaplaadist, mille kohta on öeldud, et see kuulus ühele templirüütlile. Põldsam-Jürjo jõudis 19. sajandil üles joonistatud hauaplaadi kirjeldusi ja sümboleid tõlgendades järeldusele, et seal on kujutatud pigem vabamüürlaste sümboleid ja ettekandja jõudis järeldusele, et suure tõenäosusega pole seda hauaplaati tegelikult kunagi olnudki.
Konverentsile järgnenud Läänemaa Muuseumi Toimetiste esitlusel lubas Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn, et nii konverentsi kui ka toimetiste väljaandmise traditsioon jätkub.
Seekordsed toimetised on pühendatud Läänemaa muuseumi 90. sünnipäevale. Lisaks eelmise konverentsi ettekannete põhjal valminud artiklitele on sünnipäeva puhul tellitud artikleid ka teistelt autoritelt, kes toimetistesse sagedamini kaastööd on teinud.
Esimest korda on toimetised läbinisti värvilised ja Pärn lubas, et nii jääb see ilmselt ka edaspidi.
Fotod Arvo Tarmula
