Eesti arhitektide liit kuulutab sügisel välja konkursi Lihula peatänava ümberkujundamiseks – see on osa EV100 arhitektuuriprogrammist, millega korrastatakse üle 15 Eesti linna keskused, peatänavad ja -väljakud. Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla linnaväljakud valmisid juba mullu, ülejäänud valmivad tasapisi. Lihula peatänava arhitektuurikonkurss on osa jätkuprojektist senisele 15 linnale.
Ühest küljest tundub Lääneranna valla otsus hakata oma peatänavat sel moel uuendama täiesti hullumeelne. Arhitektid, kes hakkavad selle 1,6 kilomeetri kallal tööle, ei mõtle kindlasti sellele, kuidas kokku hoida. Konkurss on eelkõige looming. Esialgu ei ole võimalik isegi umbkaudu öelda, mis see kõik lõpuks maksma võib minna.
Teiseks – Lihula peatänav on suures jaos palistatud tühjade ja tasapisi lagunevate eramajadega, mille peale ei hakka arhitektide ega valla võim. Kui omanikud neid korda ei tee, siis lagunevad need edasi. On siis mõtet panna konkursi alla hulk raha, teadmata, kas plaanitu kunagi ka teoks saab?
Teisest küljest olnuks sula rumalus, kui Lihula avanenud võimalusest poleks kinni haaranud, sest järgmised sada aastat ei pruugi sellist tulla. EV100 raames korraldatavate arhitektuurikonkursside eest maksab riik poole ja hoolitseb ka korralduse eest. Nii saab Lihula 20 000 euro eest professionaalse ja tervikliku kavandi, kuidas peatänav – asula kõige atraktiivsem koht – korda teha.
Kui raha kohe ei ole, ei pea kogu tänavat korraga korda tegema. Seda võib teha jupikaupa. Küll saavad ka siis lagunevad majad lõpuks korda. Teiseks võib siiski avaneda võimalus kusagilt toetust saada. Niisiis pole küsimust, kas Lihula tegi õigesti. On aga üks teine küsimus: miks ei ole juba korraldatud või veel korraldatavate arhitektuurikonkursside nimekirjas Haapsalu linna?