Kevadine paast päästab ihu ja hinge

Eliis Salm pintseldab enne ahjupanekut norivorstid õliga üle. Foto Arvo Tarmula

Vastlapäevale järgnenud tuhkapäevast algas paastuaeg, mis kestab ülestõusmispühadeni 21. aprillil, kirjutab tervise- ja toitumisnõustaja Eliis Salm.

Kuigi tuhkapäev oli sel aastal 6. märtsil, ei ole veel hilja paastuga alustada. Öeldakse, et uue harjumuse tekitamiseks kulub 21 päeva, seega on just paras aeg mõni muutus ette võtta.

Ajalooliselt tähendas paastuaeg loobumist mõnest toiduainest, klassikaliselt liha- ja piimatoodetest. Tänapäeval võiks paastumise põhimõtteid aga isegi pisut laiendada: see on hea aeg, et loobuda halbadest harjumustest ning juurutada uusi.

Võib arvata, et nii mõnigi igapäevane valik või tegevus, mis meile väga armsaks ja tavaliseks on muutunud, toob meile pikemas plaanis rohkem kahju kui kasu. Miks mitte võtta ette nutitelefoni- või teleripaast, loobuda mõneks ajaks täielikult maiustustest, alkoholist, kohvist ja virisemisest või koguni suhtlemisest negatiivsete inimestega? Kõikidel neil on meie elule suurem mõju, kui me suudame teadvustada ning millestki loobudes teeme ruumi uuele: parematele toitumisharjumustele ja mõtetele, ajale liikumiseks ja lugemiseks ning uutele tutvustele.

Loobu paastuaja lõpuni või vähemalt 21 päevaks:

• liha-, muna ja piimatoodetest: proovi täistaimetoitlust kergema ja tervislikuma elu nimel. Heaks abiliseks võib siin olla Eest Vegan Seltsi proovikivi, mil 21 päeva jooksul jagatakse infot, nõuandeid ja retsepte täistaimseks toitumiseks: www.vegan.ee/vv.

• alkoholist, suhkrust, valgest jahust ning asenda need vee, taimetee, värskete või kuivatatud puuviljade ning täisterajahust toodetega.

• telerivaatamisest ning kasuta seda aega hoopis trenni tegemiseks: mine jalutama või jooksma, tee jõuharjutusi, joogat või ole lihtsalt looduses. Loe.

• negatiivsetest sõnadest ning mõtetest. Kontrolli oma keelt, pane tähele ka inimesi, kellega aega veedad ning kui palju nende keelekasutus ja meelsus mõjutab sinu mõtteid ning tundeid.

• nutitelefonist, sotsiaalmeediast, internetist. See on ilmselt suurim ja keerukaim väljakutse, kuid ka 12tunnine paast on juba midagi. Jäta elektroonika kõrvale näiteks kella 20st hommikul 8ni, veel parem näiteks kella 18st hommikul 10ni. See annab aega, et tegeleda enese, oma mõtete ning eesmärkidega. Proovi iga päev leida vähemalt viis minutit, et üldse mitte mõelda või panna tähele enda ümber toimuvat: mida sa näed ning kuuled, millised lõhnad, tekstuurid ning maitsed on toidul, mida sööd; milliseid tundeid need sinus tekitavad? Millised olid päeva ilusaimad hetked; mille eest oled kõige rohkem tänulik jne?

Muusikud Sandra ja Jalmar Vabarna on paastuajal ette võtnud mitu suurepärast sammu nii keha kui ka vaimu puhastamiseks. Peale loomset päritolu toidust (lihast, kalast, munast ja piimatoodetest jne) loobumise paastuvad nad ka lisatud suhkrust, nisujahust ning iga päev 12 tunni (20–8) jagu ekraanidest oma elus (telefonist, tahvel- ja harilikust arvutist, telerist).

Et iga päev on uus võimalus muuta oma harjumusi ja seeläbi elu ning hea päev algab imelise hommikusöögiga, siis inspiratsiooniks üks täiuslikus makrotoitainelises tasakaalus hommikueine, mis annab energiat toimekaks päevaks ning hoiab kõhu kaua täis.

Keeda kaerahelbed veega ning näpuotsatäiega soola/suhkruga pudruks.

Lisa lusikatäis maapähklivõid (või pähkleid ning seemneid), väike banaan ning mango (aga sobivad loomulikult ka kõik teised puuviljad ning marjad). Kõrvale kohv (sojapiimaga) või muu meelepärane jook.

Sellisest hommikusöögist saab enam kui poole päevasest vajalikust kiudainekogusest, rohkelt tsinki, rauda ning magneesiumi, vitamiinidest niatsiini, B6, E, folaate ning koguni kõik päevasest vajalikust C-vitamiinist. Kevadised külmetushaigused liiguvad selle peale küll suure kaarega mööda.

Eliis Salm, tervise- ja toitumisnõustaja

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments