1

Anvar Samost: kas valimiste tulemus üllatas?

Anvar Samost. Foto: erakogu
Anvar Samost. Foto: erakogu

Kuidas ja miks erinesid praeguseks ajalooks saanud valimiste prognoosid ja tegelikkus – või kas üldse erinesid?

Riigikogu XVI koosseisu valimiste tulemusi pole veel ametlikult välja kuulutatud, kuid valimistest on möödas kaks nädalat ning lakkamatult üllatusi pakkudes käivad juba valitsuse loomise kõnelused – seega on õige aeg vaadata, kuidas läksid omavahel kokku ootused ning erakondade ja kandidaatide tegelikud saavutused.

Olen aus: mina ei ennustanud Reformierakonnale valimisvõitu, ammugi nii pika edumaaga. Küsitlusi ning kampaaniat arvestades olnuks loogilisem Keskerakonna napp võit. Täpselt ei saa küll kunagi teada, miks valijate eelistused seekord just täpselt sellise riigikogu koosseisu andsid, kuid päris palju võib ka inimeste mõtteid lugemata öelda.

Esiteks on selge, et Keskerakonnal ei õnnestunud varasemast vähem venekeelsete valijate hirmudele apelleeriva kampaaniaga neid samal määral mobiliseerida. Ehk kui uuringufirma küsitlejale vastates Narva või Lasnamäe vene rahvusest inimene jätkuvalt kinnitas, et tema eelistus on Keskerakond (sest – mis oleks alternatiiv?), siis valima jättis otsustav osa neist minemata. Keegi ei ähvardanud emakeelse hariduse kaotuse või abstraktse õiguste kitsendamisega nagu 2015. aastal, vaid vastupidi – valijale võis lausa usutavalt näida, et ka Keskerakond on uute juhtide käe all kolinud „eesti” erakondade leeri ning usaldusväärsetest kandidaatidest nagu Yana Toom või Mihhail Kõlvart hoolimata võivad nemadki tegelikult tõesti töötada vene koolide eestikeelseks muutmise suunas.

Niisugusele emotsioonile andis kinnitust Keskerakonna esimehe Jüri Ratase mitu nädalat enne valimisi kestnud soovimatus anda oma valikuga laiemat kaalu Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keelevaliku küsimusele. Kuna aga teema kogus otsuse puududes järjest enam tähelepanu, siis said nii vene kui ka eesti emakeelega valijad üle Eesti projitseerida Keskerakonnale just sellise eelistuse, nagu neile usutavam tundus. Polegi oluline, et lõpuks otsustasid Jüri Ratas ja haridusminister Mailis Reps välja öelda, et kool tuleb kahe õppekeelega – kogu kahju oli pikalt kõhklust välja näidates kuhjaga tehtud.

Ida-Virumaa linnade eelmisest korrast kõvasti madalamale valimisaktiivsusele lisaks selgitab Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keeleteema ka seda, miks näitasid uuringud Jüri Ratasele samas Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas kandideerinud Reformierakonna juhi Kaja Kallasega võrreldes peaaegu võrdset seisu, samas kui tegelik häälte arv oli kahekordselt Kaja Kallase kasuks. Jüri Ratas oli teinud isiklikult kõvasti tööd, et Eesti suurimas ringkonnas ning eestlastest valijate seas üldse Keskerakonna ja peaministri toetust tõsta.

Oletan, et mingiks ajaks selle laine tekitamine Ratasel õnnestus ning seega oli õigustatud ka Keskerakonna üldkampaania niivõrd selge toetamine esimehe persoonile. Aga viimastel nädalatel lõi eestlastest valijate usk kõikuma. Kas Keskerakond ikka on uuenenud, nagu nad ise väidavad, kui isegi nii lihtsat sammu nagu uue riigigümnaasiumi eestikeelsena asutamine ei suudeta ära teha? Ja nii oli kergem anda hääl ka seekord Reformierakonnale.

Muus osas ju üllatusi polnud. EKRE tegi täpselt selle tulemuse, mida enamasti ennustati. Sotsid jäid napilt tugeva spurdi teinud Isamaa taha – nagu ennustati.

Isamaal oli seejuures kõvasti õnne. Osalt seisnes Isamaa õnn samas teemas, mis oli Keskerakonna õnnetus ehk Kohtla-Järve eestlaste mures eestikeelse gümnaasiumi pärast. Veel olulisemad olid õnnestunult koostatud nimekiri ning ajastuse ja emotsiooni mõttes perfektne pildile tulek ÜRO rändepaktiga. Sealt tõukus ka vastandus sotsidega, mis on kampaanias alati abiks.

Ammu oli hulk valijaid, kellele EKRE näis liiga sõge, oodanud, et keegi mingis küsimuses ütleks, et Eesti peaks vähema kuulekusega (või automaatsusega või ükskõiksusega) vastu võtma kõike, mis maailma pealinnadest suhteliselt käskivas kõneviisis kinnitamiseks saadetakse. Pole oluline, et päästikuks oli ÜRO migratsiooniga tegelev segane dokument. Varem või hiljem oleks see juhtunud niikuinii.

Nüüd käib uue, veel ametlikult kinnitamata parlamendi erakondade vahel rabistav, samas halastamatu pressing üle kogu välja, võitlus iga millimeetri ja eetrisekundi pärast, hingede ja südamete nimel. Teiste sõnadega – toimub koalitsiooni loomine. Valijatel on võimalus vaadata ja hinnata, kas saadik, kellele paari nädala eest hääl anti, ikka käitub viisil, nagu ta lubas.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tiit
Tiit

Üllatas küll , aga mitte positiivselt. Reffide pika edumaaga võit tuli tõenäoliselt võltsitud Ehäältest. Usaldusväärne kandidaat Toom?
Kas aga ta vähenenud häältesaak ei näita, et
teda seal enam eriti ei usaldata? Ja miks nüüd
peale sotside, kes põrusid ja kutsuvad nüüd
rahvast üles loodava kolmikliidu vastu barrikaadile (M.Kaljurand), miks mitte ükski
teine erakond ei taha nende ,,suurelt võitjatega”
ühtida??? 10 milli dollari küsimus!!!

wpDiscuz