1

Keskkonnaalased keeleuuendused: millal on oodata sõrenevat ilma?

Lääne Elu

info@le.ee

Mets. Foto: Urmas Lauri

Keskkonnaagentuur kutsus esmaspäeval inimesi üles pakkuma uusi keskkonnaalaseid väljendeid, et rikastada meie igapäevakasutuses olevat keelt. Tänasel emakeelepäeval saame teha pakutud uudissõnadest- ja väljenditest kokkuvõtteid.

Kolme päevaga laekus meile värskeid väljendeid 55. keeleuuendajalt. Inimesi kutsuti üles nuputama uusi väljendeid nii tuntud ja lihtsamatena näivatele kui pikematele ja keerulisematele väljenditele, teatas keskkonnaagentuur.

“Tulemused osutusid päris huvitavateks,” nentis agentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo. “Näiteks sellisele üsna selgele väljendile nagu lageraie pakkusid inimesed vasteteks sõnu „rage“, „lagerala“, „kändlõikus“, „kändlus“, „lagestus“, „puupühe“, „lõppraie“ ja „istutusraie“.”

Õhusaaste tähistamiseks pakuti uute variantidena välja näiteks selliseid sõnu nagu „mudu“, „rudu“, „õõste“, „hõrm“, „sõhk“ ja „õhurääm“ .

“Huvitavaid mõttelennutusi leidis Eesti kõige sagedasema ilmaprognoosides kasutatava väljendi „pilves selgimistega“ aadressil,” sedastas Jahilo. Seda tähistati näiteks väljenditega „pilsel“, „pilkpilvisus“, „sõrenev“ „pelles“, „pauspilvine“, „pilvselge“, „suge“ ja „ehkutav“.

Ilmaprognoosi asendusena, milleks on muidu kasutatud maakeelset „ilmaennistust“, käidi värskete väljenditena välja sõnu „ilmustus“, „ilmendus“, „ilmik“, „ilmaoode“, „ilmaenne“ ja „ilmasilm“.

Pika ja mitmesõnalise väljendi „ohtlike ilmanähtuste eest hoiatamine“ asemel pakuti suupärasemate variantidena välja väljendeid „hoire“, „häilo“, „ohtimine“, „ohutama“, „ilmasos“, „ilmaohuteade“ ja „plingutamine“.

“Kuues väljend, millele soovisime leida värskeid vasteid, oli „looduskaitse all olev“,” nentis Jahilo. “Pakuti „loodusturbeline“, „loitud“, „jäävik“, „tabustatud“, „hoiuhooldel“, „loodusharuldane“ ja „sülev“.”

Mõistagi oli võimalus inimestel pakkuda uudissõnu- ja väljendeid ka muude tähistuste kohta. Nii käidi välja näiteks sõna „tetter“ (tervislik toit), „lummik“ (lumesaju tõttu tekkinud ummik), „kliimapalavik“ (kliima soojenemine), „hernile“ (lähen herneid korjama), „liglu“ (liginullenergiahoone), „terveerand“ (terve ja veerand, näiteks 1 tund ja 15 minutit), „ringeldamine“ (uuesti ringlusesse võtmine), „südamekandja“ (vabatahtlik), „polkartne“ (poliitiliselt korrektne) ja „pakimaat, pangamaat ja taaramaat“ (pakiautomaat, pangaautomaat ja taaraautomaat).

Keskkonnaagentuur tänab kõiki ideega kaasa tulnud keeleärksaid inimesi, kes võtsid vaevaks veidi mõtteid virgutada. Usutavasti oleks saadud tulemuste üle olnud uhke ka luuletaja Kristjan Jaak Peterson, kelle sünniaastapäeva tähistamiseks on tänane päev emakeelepäevaks ristitud.

Kõigi värskete uudissõnade- ja väljenditena pakutud variantidega on võimalik tutvust teha keskkonnaagentuuri kodulehel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
juss
juss

Nonii!

wpDiscuz