Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja, endine vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu laialt levinud arvamusega “vahet pole, keda valin, riigikokku pääsevad ikka erakonnas kokkulepitud kandidaadid” ei nõustu.
Riigikogusse on võimalik saada kolmel teel ehk on kolme liiki mandaate: isikumandaadid, ringkonnamandaadid ja kompensatsioonimandaadid.
Nii isiku- kui ka ringkonnamandaadid jaotatakse välja ringkonnas. Ehk see valimistulemus, mis nüüd 5. ringkonnas, kuhu kuuluvad Saare-, Hiiu- ja Läänemaa, valijate häälte järgi välja joonistub, jaotatakse ka nende kandidaatide vahel, kes siin kandideerivad. Kompensatsioonimandaadid lähevad aga jaotamisele üleriigiliselt. Miks neid kompensatsioonimandaate tarvis on? Ikka selleks, et erakond, kes on saanud x protsenti hääli, saaks ligilähedaselt sama protsendi kohtadest riigikogus.
Enamik kohti riigikogus jaotatakse välja ringkonnas. Eelmistel valimistel jaotati ringkonnas ehk siis kohapeal välja 79 mandaati, 22 parlamendikohta läks aga jaotamisele kompensatsioonimandaatidele.
Kui palju hääli peab kandidaat riigikokku pääsemiseks saama?
Kui võtta aluseks meie ringkond (kus 1. veebruari seisuga oli 50 718 valijat) ja sama valimisaktiivsus nagu eelmisel korral (kui valima tuli 60% valimisõiguslikest elanikest), peab kandidaat selleks, et pääseda riigikogusse isikumandaadiga, saama pisut üle 5000 hääle. Seega igaüks, kes meie ringkonnas kandideerib ja üle viie tuhande hääle saab, pääseb riigikokku isikumandaadiga.
Olgu märgitud, et eelmine kord siin ringkonnas ühtegi seesugust häältemagnetit ei olnud.
Ringkonnamandaadid, nagu öeldud, jaotuvad samuti ringkonnas. Siin kehtib aga kaheastmeline süsteem: kõigepealt vaadatakse, kui palju hääli üks erakond selles ringkonnas kogub ja siis antakse need hääled selle erakonna kõige edukama(te)le.
See künnis on meie näitel – kui võtame praeguse valijate arvu ja 60-protsendilise osalemise – 3800 häält. Seega kui nimekiri saab vähemalt 3800 häält, saab ta ühe ringkonnamandaadi, mis antakse selle ringkonna kõige edukamale. Seda sõltumata sellest, millisel kohal ta selles nimekirjas parasjagu on. Need kohad või positsioonid nimekirjas jaotatakse ringi vastavalt saadud häälte arvule. Seega – selle mandaadi jaotamise viisi puhul ei loe, kuidas erakond kandidaatide kohad nimekirjas asetanud on. Loeb see, kui palju kandidaat valijatelt toetust saab. Kui näiteks viiendal kohal olev kandidaat saab rohkem hääli kui neli nimekirjas temast ettepoole paigutatud kandidaati, läheb ta oma häältesaagiga nendest mööda.
Selleks, et saada ringkonnast kaks mandaati, peab erakond meie ringkonna näitel kokku saama ligi üheksa tuhat häält. Siis pääseb riigikogusse kaks kõige edukamat kandidaati. Tõsi küll, siin mängib rolli ka personaalne kvoot – kui oled küll kõige edukam kandidaat ja sinu nimekiri on selle välja teeninud, pead isiklikult saama – meie näitel – vähemalt viissada häält. Ehk siis 10% viiest tuhandest.
Meie ringkonnal kuus mandaati
Eelmistel riigikogu valimistel oli – ja ka seekord on – meil ringkonnas jaotada kuus mandaati.
Sellisel moel jaotatakse need mandaadid ära kõigis kaheteistkümnes Eesti ringkonnas.
See osa, mis jääb jaotamata – kui meie näite puhul saab erakond näiteks 3800 hääle asemel 3600 häält, siis ta siit ju mandaati välja ei teeni –, läheb üleriigiliselt jaotamisele kompensatsioonimandaatidena. Eelmise korra näitel oli selliseid mandaate üle riigi 22. Edasi hakkab pihta veidi keerulisem matemaatika, kus erakonnad võistlevad teatud matemaatilise mudeli alusel, mida ma siinkohal pikemalt lahti seletama ei hakka.
Kui meil, ütleme, pääseb riigikokku näiteks kuus erakonda, siis need 22 kohta lähevadki nende erakondade vahel jaotamisele. Iga erakond saab seega kolm või neli kohta, ent see arv võib ka varieeruda. Siis jaotatakse need kohad tõesti selle järgi, kuidas parteid üleriigilises nimekirjas oma liikmed järjestanud on.
Eelmistel riigikogu valimistel, nagu juba märkisin, ühtegi isikumandaati polnud. Meil oli jaotada kuus mandaati, mis kõik jagati ringkonnamandaatidena. Reformierakond sai kaks mandaati (Kalle Laanet ja Urve Tiidus). Ühe mandaadi said SDE (Hannes Hanso), IRL (Raivo Aeg), Vabaerakond (Andres Ammas) ja Keskerakond (Enn Eesmaa).
Alo Heinsalu
Eelhääletamine ja hääletamine valimispäeval
- E-hääletamine algab täna, 21. veebruaril kell 9 ja lõpeb 27. veebruaril kell 18.
- Tänasest 24. veebruarini saab kell 12–20 eelhääletada maakonnakeskuse valimisjaoskonnas Kuressaare kultuurikeskuses Tallinna tn 6.
- 25.–27. veebruarini toimub eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades.
- 3. märtsil on valimispäev.
Artikkel ilmus Saaremaa päevalehes Saarte Hääl 21. veebruaril 2019
Tegelikkuses polegi vahet keda valid või kes parlamenti pääsevad ja seda seniks kui meil puudub ühtne nägemus mille suunas pürgida ! Niikaua kui kõik ajavad oma asja nii parlamendis kui valitsuses ja teised püüavad meeleheitlikult valimatult kõike torpeteerida jäämegi teiste lükata tõmmata !