5

Juhtkiri: õigus olla jälgitud

Lääne Elu

info@le.ee

Eelmisel aastal kirjutas Eesti Ekspress, et Eestis kuulatakse inimesi pealt kümme korda rohkem kui Skandinaavia riikides. Kuigi kuritegevuse tase Eestis langeb, käib igast masti jälitustegevus – pealtkuulamised, salvestamised ja andmebaaside töötlemine – samadel tuuridel edasi.

Prokuratuur kinnitab, et jälitustegevus on väga tõsine inimese eraelu riive, seda ei alustata kunagi ilma kuriteokahtluseta ja on lisaks range kontroll all. Kuid inimõiguste keskuse juht Kari Käsper ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter on juhtinud tähelepanu sellele, et Eestis on jõuametkondadel inimeste elektroonilise jalajälje jälgimine tunduvalt lihtsam kui teistes Euroopa riikides. Diskussioon selle üle käib avalikkuses juba mitu aastat. Eestis kohustab elektroonilise side seadus telefonisidefirmasid säilitama iga telefonikasutaja viimase aasta kõne- ja asukohaandmed. Kuigi juba 2014. aastal ütles Euroopa Kohus, et selline andmete lauskogumine on vastuolus Euroopa inimõigustega, pole Eesti seadusandluses midagi muutunud.

Nagu selgub, on ka kriminaalpolitsei seda meelt, et ligipääs kõne- ja asukohaandmetele ei tohiks olla nii lihtne nagu praegu. Aasta alguses toimus Tartus eesti rahva muuseumis kriminaalpolitsei 99. aastapäeva konverents, kus keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere initsiatiivil peeti samal teemal diskussioon. Peale tema osalesid selles ka riigikohtunik Saale Laos ja Carri Ginter. Advokaadi sõnul leidsid kõik osapooled selles küsimuses ühise keele: mida turvatum ja piiratum on andmetele ligipääs ja mida kergem on teada saada, kes ja milleks on andmeid vaadanud, seda vabamalt võiks suhtuda andmete kogumisse. Nii saavad pätid püütud ja inimeste õigus privaatsusele on kaitstud.

Asja võtab kokku ühe Nõo reaalgümnaasiumi õpilase mõttetera: kõik kodanikud ei peaks riigi jaoks olema potentsiaalsed kurjategijad.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kodanik.
Kodanik.

Selle jama valguses kisub kangesti EKRE poolt hääletama,kes kohtureformi lubas.

jaanus
jaanus

Siin peab valitsema tasakaal. On selge,etmaksupettusi ja musta sularaha liikumist on liiga palju.See aga on kõik eelkõige pensionäride arvelt, sest maksmata jäetakse just sotsiaalmaks.

Madis
Madis

Kõnealune juhtum oli suurusjärgus 10-20 tuhat ehk täiesti marginaalne. Kas selle puhul ikka peab poolt linna pool aastat pealt kuulama? Materjalid olid olemas, nende põhjal võinuks süüdistada esitada. Kui ei õnnestu, pillid kotti. Prokuratuur ja kohus võiksid Tallinna sadama peal hambaid näidata aga see teema aegub kahjuks ära. Kogu see juhtum meenutab varasemaid Savisaare keisse, kus Peeter Võrust teatab, et andis Savisaarele 100 eurot, mille see deklareerimata jättis. Selle peale kuulatakse kõiki keskerakondlasi mitu aastat pealt – ehk pudeneb midagi. Ei ole KE fänn aga sellise riigi fänn olen ma veel vähem.

kodanik
kodanik

Miks prokuröri nime välja ei öelda? Kuuldavasti on neid prokuröre, kelle käest suvalisel ettekäändel läbiotsimis- või pealtkuulamisorderi kätte saab, vaid mõni üksik.

Kägu
Kägu

Eks kurjategijad peabki igal võimalikul moel püüdma. Aga kahtlustada igat linnavalitsuse ametnikku on haige. Ja kui teed,siis vastuta. Maakeeli- iga alusetu süüdistuse eest peaks vastutama prokurör. Kes kannab praegu kahtlustatava rahalise ja mainekahju ?? Maksumaksja, mitte tädi soojas toas. Ekre lubas kohtureformi- võib-olla kaovad eluaegsed ametikohad.

wpDiscuz