Sel nädalal jõudis avalikkuse ette sotsiaalministeeriumis valmiv seaduseelnõu, mille kohaselt ei tohiks koolitunnid alata enne kella üheksat. Kui kool tahab alustada varem, peab ta hoolekogult loa saama.
Nagu tõdesid koolijuhid, õpilased ja lapsevanemad, kellega Lääne Elu sel teemal kõneles, on koolipäeva hilisemal algusel nii häid kui ka halbu külgi. Hea küljena saab laps hommikul tunnike kauem magada ja teadagi on see hommikune uni kõige magusam. Halb külg on, et nii nihkub hilisemaks ka pärastine huvitegevus ning samuti peab kuhugi mahtuma koolitükkide õppimine.
Algklassilaste puhul, kelle kool lõpeb nagunii lõunast, poleks tunni võrra pikem koolipäev ilmselt väga suur probleem. Nendel peaks jaguma piisavalt tunde nii huviringideks kui ka õppimiseks. Samas on ilmselt just väiksemate laste vanemad tundide hilisema alguse vastu, sest kella kaheksaks tööle minnes on mugav ka laps samal ajal kooli viia või saata. Siis saab olla kindel, et laps ei unusta end kodus multifilme vaatama.
Gümnaasiumiealised naudiksid hea meelega hommikust pikemat und, aga nende koolipäevad on juba niigi juba pikad ning sinna huviringe ja õppimist lisada on keerulisem. Seda enam, et vähemalt teoreetiliselt on gümnasistil kodus rohkem õppimist kui algklassijuntsul.
Kuigi tundub, et tundide algus on peamiselt kooli enda asi, mõjutab see tegelikult suurt hulka inimesi. Seda eriti maal, kus koolibussi kasutavad tööle sõitmiseks ka täiskasvanud. Ometi on Läänemaalgi näiteid just maakoolidest, kus tunnid algavad hiljem. Võibolla ongi nii, nagu ütles Oru, Palivere ja Risti koolipsühholoog Kärt Lusmägi, et paljud inimesed on lihtsalt harjunud, et koolipäev algab kaheksast, kuigi laste arengule ja õppimisvõimele oleks kasulikum hilisem algus. Kumb on siis tähtsam, kas laste heaolu või täiskasvanute mugavus?
Ehk probleempõhjuse võitlemiseks, milleks on laste hiline magamaminemine jt, alternatiiviks on väljakujunenud elukorralduse sõrmenipsuga muutmine. Poliitikud on meil lihtlabaselt rumalad ning suurema pildi nägemine on puudulik. Äkki hakkaks pihta juurpõhjuste kaardistamisest (hiline magamaminemine, ülepaisutatud õppekavad, suuremahuline õppetöö koduõppe maht jne) ja siis tegutsema, aga seda on vist palju tahetud.