10

Sven Mikser: ärge kartke!

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Sven Mikser. Foto: Urmas Lauri
Sven Mikser. Foto: Urmas Lauri

Sven Mikser

välisminister, SDE

ÜRO globaalse rändraamistik on õiguslikult mittesiduv raamdokument, mis on vajalik, et anda 193 ÜRO liikmesriigile võimalus rääkida rändest kui globaalsest väljakutsest.

See on üks väga paljudest ÜRO peaassamblee mittesiduvatest resolutsioonidest, mis visandavad olulistes kogu maailma mõjutavates küsimustes edasisi tegevusi. Mitte keegi meist vist ei arva, et ränne ei oleks praegu üleilmne väljakutse.
Mida ränderaamistik ei ole ja mida ta ei tee? Ränderaamistik ei ole välisleping Eesti ega ka rahvusvahelise õiguse mõttes. Ta ei ole Eestile ega ka teistele riikidele õiguslikult siduv. Ta ei võta meilt õigust kujundada ise ja suveräänselt oma rände- ja piiripoliitikat. Ta ei muuda rännet inimõiguseks. Ta ei too ka Eestisse sisserändajaid võrreldes selle hulga ja arvuga, kes siia muidu võiksid sattuda.

Eestis ei ole ühtegi erakonda, kelle eesmärk oleks lõdvendada sisserändepoliitikat, et tuua massiliselt sisserändajaid. Need, kes nii väidavad, ei kõnele tõtt. Ärge kartke! Ka väljaspool Eestit ei ole mingit salapärast vandenõu, mis sooviks meie rahvale ja kultuurile hukku ja tahaks sundida meid oma senist poliitikat muutma. Ärge kartke! Ränderaamistiku heakskiitmine sõltumata meie osalusest ei too Eestisse massimigratsiooni.
Rahvusvaheline tavaõigus, see sõnapaar, samuti süütu toponüüm Marrakech on saanud just kui mingiteks laste enne und hirmutamise vahenditeks. See ei ole teema ratsionaalne käsitlus. Ärge kartke! Hoopis olulisem ühest mittesiduvast ÜRO deklaratsioonist on Eesti jaoks mõistagi vajadus kaitsta ja tugevdada reeglitepõhist multilateraalset maailmakorda. See kord on meid hästi teeninud alates meie iseseisvuse taastamisest. Ta on aidanud meil hoida ja kindlustada oma iseseisvust. Meie jaoks on tähtis hoida sellist maailmakorda, kus riigid suudavad omavahel läbi rääkida, kui vaja, siis kokku leppida ja käituda vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja tavadele.

Mis tegelikult on kaalul Eestis. Oleme viimase veerandsajandiga suutnud oma poliitilistes mõttevahetustes hoiduda ähvardustest ja hirmutamisest. Oleme suutnud rääkida asjadest ilma viha ja isikliku vastandumiseta. Me oleme suutnud keskenduda poliitikate sisule ja mõjule. Ja me oleme vähemalt vaikimisi tunnistanud, et erakondlike huvide kohal kõrguvad mingid ühised rahvuslikud huvid, mida ei kista igapäevasesse poliitvaidlusesse ja mille pikaajalisi eesmärke ei ohverdata lühiajalistele reitingupunktidele.

Inimeste hirme tuleb võtta tõsiselt, nendest tuleb rääkida, seda tuleb teha rahulikult ja ausalt. Umbes tund aega tagasi siin Toompea lossi ees platsil väljendasime me sotsiaaldemokraatidena valmidust rääkida nendega, kes arvavad meist erinevalt. Meile ei antud selleks sõna, aga samas paljud meist said vestelda silmast silma meeleavaldajatega – inimestega, kes ei ole meiega kõiges nõus. Ma tahan tänada neid, kes olid valmis meid kuulama ja ka meiega vaidlema.

Meie ühine inforuum paraku kahaneb. Selline olukord peab muutuma. Me peame suutma viisakalt ja väärikalt jääda ka eriarvamustele. Kui konservatiivide valijad loevad vaid omadest väljaannetest konservatiivset tõde, liberaalide valijad vaid liberaalset tõde, sotsiaaldemokraatide valijad vaid sotsiaaldemokraatlikku tõde ja kui pildid, mis nende ette maailmast maalitakse, oleks just kui erinevatelt planeetidelt, siis sureb argumenteeritud poliitilise debati kultuur aegamööda välja ja ilma selleta ei ole meil ka demokraatiat.
Liberaalne demokraatia ei ela täna läbi oma paremaid päevi, ajakirjandusvabadus, vähemuste õigused, isegi liberaalne demokraatia kui selline ja reeglite põhine maailmakord on sattunud tugeva surve alla. Seda ka põlistes demokraatia kantsides Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Meie oma iseseisvust taastades 27 aastat tagasi lubasime luua vaba ja demokraatliku riigi ja vaba mitte üksnes võõrast ikkest, vaid vaba ka palju avaramas tähenduses. Me tahtsime luua riiki, kus inimesed saaksid olla vabad ennast teostama, olema sellised nagu nad on, julgema arvata ja kuulata ning aktsepteerida teisi ja teistsuguseid. Kordan: mitte keegi meist siin ei esinda mingit varjatud agendat eesmärgiga tuua Eestisse massiliselt sisserändajaid. Need hirmud on alusetud. Ja mitte keegi meist ei taha võtta Eesti riigile salaja meile vastumeelseid või vastuvõetamatud kohustusi. Need hirmud on alusetud.

Palun teid rahvaesindajad mitte langetada ÜRO ränderaamistiku kohta otsuseid hirmu, välise surve või loodetava lühiajalise valimiskasu nimel. Kui me hakkame oma riigi kõrgemas valitud kogus langetama otsuseid, mis tuginevad hirmudele ja eelarvamustele, siis on selle pikaajalised mõjud meie demokraatiale palju suuremad ja palju sügavamad kui küsimus ühe ÜRO mittesiduva deklaratsiooni toetamisest või mittetoetamisest.

Välisminister Sven Mikseri poliitiline avaldus riigikogus 26. novembril 2018

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kaarel
Kaarel
Vabandan, et sama asja kahe uudise all postitan, kuid järgnev tekst sobib siia ideaalselt: Üks Eesti ajalooga seotud müüte on, et toore jõu tõid poliiti­kasse mustade barettidega vabadussõjalased ehk vapsid. Tegelikult kuulub see au hoopis sotsidele, kes asutasid 1930. aastal nii linnade kui ka alevite parteirakukeste juurde võimlemisrühmad. Nende eeskujuks oli Austria sotside paramilitaarne organisatsioon Republikanischer Schutzbund. Need sõjaväelise distsip­liiniga üksused olid ­eraldi meestele, naistele ja ­noortele. […] Suvel 1932 toimus Tapal sotside ja vapside kokkupõrge, mis sai hiljem mõlemale saatuslikuks. 17. juulil peeti Tapal Põhja-Eesti vabadussõjalaste päeva, kui ootamatult saabus kohale kaks veoautotäit võimlejaid. Löögirühma juhtis sotsist riigikoguliige Eduard… Loe rohkem »
Kaarel
Kaarel

http://objektiiv.ee/fookuses-randeleppe-labisurumisele-pani-naotu-punkti-indrek-tarandi-provokatsioon/

Soovitan läbi vaadata või kuulata kas või mõne muu tegevuse kõrvalt. See valgustab Tarandi juhtumit praegusest meediakajastusest kõige paremini.

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Lähen mingile üritusele,haaran mikrofoni ning keeldun tagasi andmast ja kui siis füüsiliselt noomitakse tõstan hala taevani.
Teisest küljest karma tasus oma võlga mis tekkis vabariigi algusaatatel kui Tarand valetas Narvalastele suud silmad täis.
Kas meil Europarlamendi saadikute hulgas aastate jooksul on olnud ka mõni täiesti korralik inimene ?

Kägu
Kägu

Rahva mälu on lühike,aga mitte nii lühike. Kui me ei taha, et ka Eestis moslemid möllama hakkavad, nagu Rootsis, on valimistel keski ja eriti Sotside poolt hääletamine välistatud. Aga mind on juba tükk aega hämmastanud küsimus, MIKS eesti naised moslemeid ootavad ja nii vait on? Sest esimesed ohvrid on just nemad. Jäävad ära igasugu peod ja konverentsidel käimised.Pärast nutta,kui ots sees on, on hilja- keegi ei kaitse teid.

minamina
minamina

Ärge unustage Reformi, kes ka oli sisuliselt poolt

Kaarel
Kaarel
Tänane provokatsioon oli päris “hea mõte” ning õnnestus ka hästi. Tarandi alkoholijoovet ei tuvastatud ning narkojoovet ei kontrollitudki nagu ma aru sain. Igaljuhul õnnestus rahvas Tarandi käitumisega vihale ajada ning seejärel jäädvustada materjali ettevalmistamata inimestest, kes olid ärritunud ja sõimasid platsi ees seisvaid sotse. Siinkohal kutsun inimesi üles end ette valmistama sellistele üritustele minekul. Oleksin täna mina seal eesreas olnud, siis sotsid oleksid pidanud andma vastuseid paberil olevatele ebameeldivatele küsimustele rändelepingu kohta. 1.Miks ei ole teema juba rahvahääetusele pandud? Kõrgeima võimu kandja peab otsustama sellistes küsimustes. 2. Miks on tõlge vale? 3. Miks sotsid väidavad, et riigikogus lepingu arutamine on… Loe rohkem »
Kaarel
Kaarel

http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/raimond-kaljulaid-avameelselt-tean-poliitikuid-kes-on-teinud-kokaiini?id=84284451

Riigikogulastele peaks kehtima karskusnõue narkootikumide, alkoholi ja tubaka suhtes. Kindlasti vajaks see igapäevaselt töötavat kontrollmehhanismi, kuid raha leiaks sellest kuluhüvitistest.
Inimene, kes pole võimeline end isegi neljaks aastaks pahedest ja sõltuvustest võõrutama, ei ole piisavalt võimekas, et olla sõltumatu saadik ja eeskuju rahvale. Lisaks peaks olema mingisugune mehhanism, et isik saaks korduvate rikkumiste korral ametist kõrvaldatud.
Kindlasti on eelneval väitel plusse ja miinuseid, kuid kuna me vajame etteotsa parimaid, siis kindlasti on selline nõue asjakohane.

Zanders
Zanders

Indrek Tarand ka ei karda kui on juua täis

Sass S.
Sass S.

Ahsoo , mina enam ei karda ! Vist .

wpDiscuz