Kuigi korstnaid võib puhastada igal ajal, on sügis korstnapühkijatele siiski kõige aktiivsem periood. Tahmane töö tuleb teha kõigis kodudes, kus on küttekolded.
Päästeameti 2017. aasta statistika kohaselt oli puidust või kivist hoone põlengu rahaliseks kahjuks ca 35 000 eurot ühe põlengu kohta. Tulekahju tekkimise põhjuseid on erinevad, kuid sageli on selleks olla ka hooldamata küttekolded või korstnast alguse saanud tuli.
“Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb eramaja korstnaid puhastada igal aastal, kuid kord 5 aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija,” kommenteeris korstnapühkija Kristina Vennikas.
Ka kortermaja korstnad tuleb kord aastas kutselise korstnapühkija poolt üle vaadata. Tavaliselt tellitakse ühiselt korstnapühkija. Ühiskasutuses olevate küttesüsteemi osade kohta nagu korsten, esitatakse dokument ühistule.
Korstnapühkimise akti pannakse kirja ka küttekolde puudused
Korstnapühkija väljastab akti, kui küttekolded on ohutud ning tööde käigus vigu ei leita. “Juhul, kui esineb siiski puudusi, teen kirjaliku ettepaneku Päästeametile, kus kirjeldan üksikasjalikult kõiki leitud vigu ning teen ettepaneku nende kõrvaldamiseks,” iseloomustas Vennikas korstnapühkijate põhjalikku tööd. Näiteks küttekollete pragunemised või sisse langenud telliseid on need, mis vajavad tähelepanu ja tegelemist.
Iga kutseline korstnapühkija peab akti väljastama olenemata sellest, kas seal olid puudused või mitte. “Selleks, et ebaseaduslikke korstnapühkijaid eristada seaduslikest, tuleks arvestada, et meie väljastatud aktil peab olema 6-kohaline kutsetunnistuse number,” lisas Vennikas. Koju saabuva korstnapühkija kutset ja kompetentsi saad ise kontrollida ka Kutseregistrist.
Hooldatud küttekolded on olulised ka kindlustuses
“Kui korstnas olev tahm tekitas tulekahju, mistõttu hävis suur osa kindlustatud kodust, on kindlustusseltsil oluline teada, kas korsten oli puhastatud vastavalt seadusele,” kommenteeris IIZI kodukindlustuse tootejuht Gertu Karbus.
Kahjude hüvitamiseks tuleb tõendada, et küttekolded olid hooldatud ning korstnapühkimise akti olemasolu kiirendab oluliselt kahjukäsitlust. “Kui dokument tules hävib, siis on abi ka korstnapühkija nimest, kellel samuti korstnapühkimise akti info on olemas,” kinnitas Vennikas. “Kui selgub, et tulekahju põhjustas hooldamata küttekolle võib kindlustus kahjude hüvitamist vähendada ja ka hüvitamisest keelduda,” rõhuts Karbus.
Korstnapühkija orienteeruv töötasu
Korstnapühkijad määravad oma teenuste hinnaklassi ise ning alati tasub enne töö tegemist uurida, mis on orienteeruvaks töö hinnaks. “Arvestame küttekollete ja korstnate arvu pealt tasu välja, kuid üllatuste korral võib hind siiski muutuda,” lisab Kristina Vennikas. Üldiselt jääb küttesüsteemi puhastus eramaja puhul 50 – 80 € kanti.
Meelespea:
Veendu, et korstnapühkija pääseb ligi kõigile küttesüsteemiosadele.
Taga ohutu ligipääs korstnale. Üldiselt ei ole korstnapühkijatel redelit või kui on, siis tuleb maksta selle eest lisatasu.
Korstnapühkija võib kutsuda ka kevadel. Sügisel on korstnapühkijatel rohkem tööd ning aja broneerimine keerulisem.
Korstnapühkija tehtud ettekirjutused tuleks likvideerida viivitamatult kindla ajaperioodi jooksul, et vähendada tulekahjutekke riski ning tagada ohutus nii varale kui inimestele.
