8

Rea Raus: Haapsalu metsad kui kogukonna tulevik

Rea Raus. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu Kogukondade Koja ja EMA Haapsalu liige Rea Raus. Foto: Arvo Tarmula

 

18. aprillil kohtusid kogukondade liikmed (Eesti Metsa Abiks Haapsalu osakond, Kogukondade Koda, MTÜ Kogukonna Metsad) Haapsalu linnavalitsusega, et arutada muret metsade ja elurikkuse vähenemise pärast. Hiljutine lageraie Paralepa metsas on linnakodanike hulgas tekitanud vastakaid tundeid. Liigeldes mujalgi Haapsalu suurel territooriumil, hakkab silma intensiivne raietegevus, ka lindude pesitsusajal. Suur osa keskkonnaametile esitatud metsateatistest on paraku antud lageraiete tegemiseks, kaasa arvatud juhtumitel, kus maale on koostatud säästva metsamajandamise kava, mis näeb ette hoopis valik- või harvendusraiet.

Mure metsade pärast ei ole ainult lokaalne küsimus. Looduskeskkonna mitmekesisuse säilimine on tõsises ohus liig intensiivse ja jätkusuutmatu majanduspraktika tõttu.

Sageli ei mõisteta, kui tihedalt on looduskeskkond ja inimeste heaolu omavahel seotud. Elurikkuse säilimine on majandusliku heaolu, toidusõltumatuse ning inimeste elukvaliteedi seisukohast kriitilise tähtsusega. Estonian Nature Toursi asutaja Marika Mann pööras oktoobris 2017 toimunud säästva metsanduse konverentsil tähelepanu sellele, et Eestil on tohutu potentsiaal oma looduse heaperemehelikul kasutamisel. Mann märkis, et loodusturism ei ole suutnud üheski riigis läbimurret teha enne, kui riik pole toetavat õlga alla pannud. Kui see toetus jääbki tulemata ning Eesti jätkab endisel viisil oma erakordsete loodusväärtuste odavat mahamüümist, mängime maha võimaluse muutuda oluliseks riigiks globaalsel turismikaardil.

Kas looduslähedus väljendub ka meie tegudes, eriti kui näeme oma silmaga, ka Haapsalus, üha rohkem metsiku looduse kadumist?

Segadust ja vastuolulisust on palju, seda illustreerib äge diskussioon metsade olukorra üle. Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus on toonud välja, et kuigi statistiliselt on raiesmik mets, ei ole see ökoloogiliselt nii. Lõhmus viitab, et pooled lageraielangid on mingi probleemiga: kas on jäetud liiga vähe säilikpuid, kas on kaldavöönd kuni veeni läbi raiutud või on raiutud Natura 2000 alal. „Pooled raietest ei vasta seadusele,” ütleb Lõhmus.

Kuidas on olukord Haapsalus? Selgub, et Asko Lõhmuse osundatud murekoht – ebaseaduslikud raied või regulatsioonide eiramine – tuleb välja ka siin. Aprillikuisel kogukondade ja linnavalitsuse kohtumisel tõdeti, et seadus kohustab omavalitsusi koostama planeeringuid, millega pannakse paika ka keskkonnatingimused, sealhulgas roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Eesmärk on sel juhul väärtuslike maastike ja looduslike koosluste kaitse, kasvava metsa säilimine. Selliselt fikseeritud aladel seatakse piirangud ka lageraiele, mida võib teha vaid äärmisel juhul, samuti tuleb tagada n-ö rohelised koridorid, et loomad-linnud saaksid suurematel aladel turvaliselt liikuda. Paraku ei järgi sellise üldplaneeringuga (mida ometi seaduse jõuga on kehtestatud) seatud nõudeid maaomanikud, ka riigimetsa majandamise keskus.

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu väljendas kohtumisel sellise asjade seisu üle tõsist muret, sest ka viimasel ajal on tehtud laheraiet üldplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku alal ja rohelise võrgustiku koridoris. Ja seda keskkonnaameti teadmisel!

Seetõttu algataski aselinnapea Rammu ametkondade ja kogukonna esindajate ringsõidu maikuus, et oma silmaga veenduda, milline olukord meie väärtuslikel maastikel ja metsades tegelikult valitseb.

Suurima probleemina hakkab silma, et seadused ja ametiasutused töötavad üksteise vastu. Kui seadus paneb kohalikule omavalitsusele kohustused sätestada keskkonnapiiranguid üldplaneeringus, siis sellega teised ametiasutused arvestama ei pea või nad lihtsalt ei tee seda. Kas pole siin küsimus õiguskantslerile: riigiasutus eirab riigi enda seadusega ette nähtud reeglistikku ning metsa kasutustingimusi, mis on kohalikul tasandil otsustatud?

Hiljuti lõpule viidud haldusreformi mõte peaks olema kogukondade võimekuse suurendamine ning omavalitsuste suurem õigus otsustada kohaliku eluolu üle. Siin saavad inimesed ise väga palju ära teha, alates kohalikel metsadel silma peal hoidmisest, et aidata kaasa looduskaitseseadusest kinnipidamisele, kuni liitumiseni ühistegevusega, mis meie elukeskkonda väärtustades koostööd teevad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
jajah
jajah

sellised “kenad” inimesed on sõna kogukond nii ära solkinud, et iga kord, kui kuuled sõna kogukond, tuleb oksemaitse suhu.

kati
kati

selle tädi probleemid on meditsiinilise iseloomuga. küll ta on olnud , respublikas, sotsides, siis semmis karilaiuga, nüüd on rohelistes. nüüd lasi ennast valida mesinike liitu juhtima. Peale selle on ta veel saja orgnsatsioni juhatuses. Tegemist on võimuhulluga, kes tahab olla iga hinna eest büüne peal ja särada mitte tegeleda sisuliste asjadega. Tean teda juba iloni iemedemaa skandaali ajast saadik.

juss
juss

No emakeelt võiks inimene ikka austada!

Heiki
Heiki

Mis aktivist? Osta oma raha eest metsa ja hoia seda.Metsa tulebki majandada.

jõudu
jõudu

Lea esiisa,sama perenimega,oli üks väga eriline mees ja seda heas mõttes.

metsaelanik
metsaelanik

Tõesti on trööstitu vaadata igal pool tee äärtes palgivirnu ja lagastatud raiesmikke. Kuidagi liiga palju on neid tekkinud ja liigse rabistamisega muudkui võetakse iga päev metsi maha.

pioneerijuhi
pioneerijuhi

amet on igavene

Lugeja
Lugeja

See tädi ka ei väsi

wpDiscuz