Täna joostakse Taeblas ja Noarootsis, homme Kullamaal ja Lihulas ning esmaspäeval toimub Ridala jüriöö jooks ja matk.
Jüriöö jooksudega tähistatakse ülestõusu 675. aastapäeva ning antakse võimalus võistlemist nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele.
Taebla jüriöö jooks
Taeblas alustatakse jüriöö jooksudega juba kell 17, kui poe esisel ringil korraldatakse 4-11aastaste laste jooksud.
Põhijooks, mille üldpikkus on 4250 meetrit, algab kell 19 kultuurimaja eest. Võistkonnad peavad olema vähemalt viieliikmelised ning vähemalt üks tiimiliige peab olema naine. Jookstakse tõrvikutega, need saab korraldajailt. Kuna tegemist on teatejooksuga, on tõrvik igas võistkonnas ka teatepulgaks.
Võistkonnad peavad läbima viis vahetust: 750, 600, 1200, 850 ja 850 meetrit.
Võistlejad saavad osavõtudiplomid ning jagatakse ka auhindu. „Täispuhutavad madratsid, matkatoolid, joogipudelid,“ loetles jooksu korraldava ühingu Kehale ja Vaimule esindaja Riina Kopti. „Lastele on hästi palju auhindu. Suurte jooksul auhinnatakse 1.-3. koha saanuid ning jagatakse ka lohutusauhindu.“
Noarootsi jüriöö jooks
Noarootsis antakse 2018 meetri pikkusele teatejooksule vallamaja ees start täna kell 21. Korraldajad jagavad võistkondadele tõrvikud, need on ka teatepulgaks. Võistkonnad peavad olema viieliikmelised, osalema on oodatud nii Noarootsi koolide võistkondi, õpetajaid ja ka külalisvõistkondi.
„Kaheksa võistkonda on juba praegu end kirja pannud, aga kui on väljaspoolt soovijaid, siis tere tulemast ka neile,“ ütles Noarootsi osavalla kultuuri- ja spordi spetsialist Ülle Schönberg.
Schönbergi sõnul on neil teist aastat võistlusraja pikkuseks aastanumbrile vastav meetrite arv. Tänavu seega 2018 meetrit, poole sajandi pärast oleks rada 50 meetrit pikem.
Noarootsis on jüriöö jooksu korraldatud juba palju aastaid, kuid vahepeal traditsioon katkes.
„Muidu oleme jüriöö jooksu korraldanud ikka 23. aprillil, jüripäeval, kuid järgmisel nädalal on koolivaheaeg ning selle tõttu nihutasime tänavu jooksupäeva varasemaks,“ selgitas Schönberg. „Edaspidi on mõte ikka õigel päeval teha ja ka laieneda. Meil on ju praegu üks suur Lääne-Nigula vald, et teeks üheskoos suure jooksu, mida võiks eri aastatel erinevas kohas korraldada. See liidaks kogukondi.“
Noarootsi jooksu kolm esimest võistkonda saavad auhinnaks kringli. „Ülejäänuile melonit ja arbuusi, keegi ilma ei jää, ka diplomid saavad kõik,“ ütles Schönberg.
Kullamaa jüriöö jooks
Kullamaal korraldatakse tänavu jüriöö jooksu juba 51. korda. 2,2 km pikkune teatejooks algab reede, 20. aprilli õhtul kell 20.45.
Starditakse, nagu mullugi, Rohumäe tagant, joostakse läbi Kullamaa külakeskuse ja viimane etapp lõpetab Rohumäe tipus. 2,2 kilomeetri pikkune võistlusmaa on jagatud kuueks etapiks, võistkonnas peab olema kolm naist ja kolm meest. Teatepulgaks on valguspulgad.
„Alustame jälle viktoriiniga,“ ütles jooksu korraldaja Mai Jõevee. „Kell 8 õhtul koguneme võimlasse, seal korraldame, nagu eelmisel aastalgi, viktoriini. Siis liigume tõrvikutega rongkäigus Rohumäe taha stardipaika ning umbes kell 20.45 alustame jooksuga.“
Kullamaa jooksu võitja saab enda valdusesse rändkarika, parimatele riputatakse kaela medalid.
Tegelikult alustatakse homme Kullamaal jüriöö jooksudega juba päeval. Kell 12.30 on algklasside jüripäeva jooks. „Palivere kool on lubanud ka tulla,“ ütles Jõevee.
Lihula jüriöö jooks
Lihulas algab jüriöö jooks reedel, 20. aprillil kell 17.30 Lihula mõisamäel.
Osalema on oodatud kõik jooksuhuvilised alates lasteaialastest täiskasvanuteni. Võistkonnas peab olema kaks nais- ja kolm meesjooksjat, kuid meesjooksjate asemel võivad joosta naised.
Lasteaialapsed ja 1.-3. klassi võistkonnad jooksevad ümber laululava oru. 4.-12. klass ja mehed-naised jooksevad läbi Lihula linnuse varemete. Et tegemist on teatejooksuga, tuleb igal osavõtjal teha üks varemetering ning anda seejärel teatepulk üle järgmisele võistlejale.
Iga vanusegrupi kolm kiiremat võistkonda saavad diplomi ning võitjaid premeeritakse medaliga. Osalejatele on kommikott.
Lihulasse oodatakse võistlejaid kõikjalt üle Lääneranna valla. „Koongast ja Virtsust, Varblast tullakse ja Kõmsilt, kõikidest valla koolidest,“ ütles üks jooksu korraldajaist, Lihula kooli kehalise õpetaja Kristi Kangur. „See on traditsiooniliselt huvitav üritus. Tavaliselt on osavõtjaid olnud saja ringis, publikut sama palju.“
Ridala jüriöö jooks ja matk
Ridala 24. jüriöö jooks-matk algab esmaspäeval, 23. aprillil kell 19.15 Ridala põhikooli eest Panga külas. Ligi viie kilomeetri pikkune matk lõpeb Parila vana koolimaja juures.
„Kõik on traditsiooniline,“ nentis korraldaja Pille Raudsepp. „Pidulik on ta igal aastal, sest meil on palju vanuseklasse, seega on ka palju premeerimist. Et tunnustada võimalikul palju neid, kes on kodust välja tulnud.“
Ridala jüriöö jooksul-matkal on osalejaid viimastel aastatel olnud paarisaja ringis. „Ta on üritus, mis pakub pinget pärisjooksjale, kuid samas on kohane peredele, on ju matkast osa saanud ka emad titevankitega,“ arutles Raudsepp.
Oslejaid on olnud lisaks kohalikele ka Haapsalust, Tallinnast, Taebla kandist ja Võnnust. „Igat mesti rahvast,“ nentis Raudsepp.
Finišis Parila vana koolimaja juures ootab raja läbinuid soe jook, saiake ja osavõtudiplom.
Karika saavad nii mees- kui ka naisüldvõitja. Vanusegruppide (M ja N eraldi) kolmele kiiremale on medal ja diplom.
„Ergutusauhinnad on viis viimast aastat järjest osalenutele ja perevõistkondadele,“ loetles Raudsepp ja lisas, et võistlus toimub, olenemata ilmast.
Jüriöö ülestõus
- Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärk oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.
- Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli (jüriööl) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud.
- Ülestõusnud sunniti alistuma orduväe teise Saaremaa-sõjakäiguga 1345. aasta alguses. Lüüasaamisest hoolimata pidurdas Jüriöö ülestõus mõneks ajaks talurahva koormiste kasvu.
Vt ka: „Galerii: Kullamaal toimus 50. korda jüriöö jooks“, „Suur galerii: Ridala jüriööjooksu võitsid Hanna-Liisa Salf ja Igor Skatško“