0

Andres Ammasega koos poliitikas olnud meenutavad teda idealistina, kes otsis isegi võimumängudes harmooniat

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Andres Ammas Lääne Elu toimetuses 2016. aasta augustis. Foto: Arvo Tarmula

Andres Ammas Lääne Elu toimetuses 2016. aasta augustis. Foto: Arvo Tarmula

Ammas suri 56aastaselt ootamatult öösel vastu kolmapäeva. Veel teisipäeva õhtul helistas ta Lääne Elu ajakirjanikule Urmas Laurile, et arutada temaga Hiiumaa laevatee süvendamist, mille kohta kavatses peaministrilt aru pärida. „Leppisime kokku, et kui mul tuleb mõni hea mõte, mida sinna lisada, siis saadan talle meili,” ütles Lauri.

Kaks korda ütles Ammas kõne jooksul, et ta on väsinud.

Samal teemal majandusminister Kadri Simsonile esitatud arupärimise teksti arutas Ammas teisipäeva õhtul ka Haapsalust pärit ettevõtja Krista Antsve-Estaga. „Ütlesin, et arupärimine on tasakaalukas ja asjalik, mitte tavaline poliitiline lahmimine,” ütles Antsve-Esta. „Rääkisin talle veel paar hiiu nalja. Tema omakorda kõneles, kuidas käis kuulamas Hiiumaa volikogu istungit ja Kärdlas luuletaja Ave Alavainul külas.”

Teisipäev oli tal tavaline tööpäev. „Ammas osales erakonna juhatuse koosolekul. Arutasime töiseid teemasid. Mitte miski ei ennustanud, et nii võib minna,” ütles Lääne Elule Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Herkeli sõprus Ammasega algas 1990ndate keskel. „Oleme meenutanud, et 1980ndate lõpus ajasime ühte asja. Mina tegin põrandaalust ajakirja Heinakuu, Ammas asutas Lääne Elu. Teadsime teineteise olemasolust, aga kokku veel ei puutunud,” rääkis Herkel.

Ammas sai Isamaaliidu peasekretäriks aprillis 1999, kui Mart Laar moodustas oma teise valitsuse.

„Ammas on osa põlvkonnast, kellele kingiti võimalus olla osaline Eesti iseseisvuse taastamisest ja seejärel selle üles ehitamisest,” kirjutas oma järelehüüdes endine peaminister, Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar. „Ta tegi seda endale tuttaval tasemel – koolipapana, nagu ta ise ütles, kodulinnas Haapsalus ja nii Läänemaal kui ka Eestis laiemaltki vaba ajakirjandust käima lükates.”

„Ta oli üks väheseid poliitikuid ja inimesi, keda ma vanas keelepruugis nimetan korralikuks inimeseks,” ütles kirjanik Mihkel Mutt, sõber ja erakonnakaaslane Isamaliidu päevilt. „Ta oli eetiline, teadis, mida on sünnis ja sobib teha. Teiseks oli ta Haapsalu ja Eesti patrioot. Et need kaks omadust – eetilisus ja patriotism – kokku langevad, ei ole tavaline.”

Ammase eripära oli Muti sõnul see, et kuigi ta läks ära Tallinna, jäi ta haapsallaseks. „Ta oli üks neid, kes teadsid tegelikult, kuidas on elu väljaspool üht-kaht tõmbekeskust, päris Alam-Kolkakülas,” ütles Mutt.

„Ammas oli poliitik, kes tegi oma tööd ausalt ja südamega,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov, kes oli aastatel 2002–2005 Haapsalu aselinnapea.

Ammas oli sel ajal volikogu esimees. Hiljem oli Danilov volikogus Ammase pinginaaber ja opositsioonikaaslane. Danilovi sõnul kaotas Haapsalu volikogu poliitiline kultuur palju, kui Ammas Tallinnasse läks. „Volikogu esimehena on alati toodud eeskujuks Ülo Uluotsa. Ammas ajas sama joont,” ütles Danilov.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz