Kaubanduse liberaliseerimine võib aga väga erinevate hinnatasemete ja tööjõukuludega riikides põhjustada kaubandusbilansside asümmeetriat, vähendada impordiga konkureerivates majandusharudes hõivet ja põhjustada töötajate ümberpaigutumist muudesse majandusharudesse. Mitmetes riikides seostatakse sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist ülemaailmastumise ja vabakaubandusega, kuna eksportivad ettevõtted suudavad rohkem käivet tekitada ja kõrgemat palka maksta. Tegelikult on see sissetulekute ebavõrdsuse kasvuks vaid üks põhjus paljudest.
Kokkuvõttes kaalub maailmas vabakaubandusest saadav kasu üles sellega kaasnevad probleemid, kuna vabakaubandus aitab luua rohkem uusi töökohti kui selle tõttu neid kaob. Vabakaubandusega kaasnev imporditud kaupade odavnemine soodustab tarbimist ning aitab inimestel rohkem kas investeerida kinnisvarasse või säästa. Ettevõtted saavad aga soodsamalt tootmissisendeid soetada. Kaubandustõkked töötavad ainult teatud kindlatel tingimustel ja toovad kasu kaitse all olevatele majandusharudele, samas kui kogumajandus üldjuhul sellest ei võida.
Viimastel aastatel on protektsionism küll vähenenud, kuid kaubandussõda muudaks seda trendi
Viimase 25 aastaga on maailmakaubanduse maht suurenenud 3,4 korda, millele on muuhulgas kaasa aidanud kaubanduspoliitikate liberaliseerimine. 2009. aasta aprillis Londonis toimunud kohtumisel lubasid G20 juhid vähendada protektsionismi. G20 riigid moodustavad ligikaudu 78% maailmakaubandusest – seega on nende kaubanduse liberaliseerimisel oluline mõju kogu maailmamajandusele.
Tuleks aga arvestada, et majandustsüklitel ja protektsionismil on teatav seos – majanduslanguse ajal või sellest taastumisel võib tekkida osadel riikidel kiusatus oma riigi ettevõtteid välise odavama konkurentsi eest kaitsta, samas kui majanduse kasvutsükkel võimaldab toota rohkem tulu ning seetõttu kaob ka vajadus oma riigi majanduse kaitsmiseks.
Nii võetigi maailmas Global Trade Alerti andmetel majanduskriisist taastumisel kuni 2013. aastani kasutusele üha rohkem protektsionistlikke abinõusid, misjärel hakkas protektsionism tasapisi vähenema. Eriti märgatav protektsionismi vähenemine toimus aga 2016–2017 aastatel, mil maailmakaubanduse kasv taas jõudu kogus. Näiteks, kui 2013. aastal võeti maailmas kasutusele 1350 kaubandusele ja välisinvesteeringutele kahjulikult mõjuvat abinõud, siis möödunud aastal oli see number „vaid“ 710. Mõistagi on erinevatel abinõudel kaubandusele ja majandusele tervikuna erinev mõju.
USA ja Hiina vaheline kaubandussõda ning ka teiste riikide vastureaktsioonid USA tollitariifidele muudavad viimaste aastate kaubanduse liberaliseerimise trendi. Hiljuti tekkinud kaubandussõja oht muudaks maailma aga taas protektsionistlikumaks.
Protektsionistlikke abinõusid võetakse kaubandust soodustavate kõrval vastu oluliselt rohkem
Protektsionistliku poliitika hulka võib lugeda väga erinevaid abinõusid – alates imporditariifidest ja -kvootidest, kohalike ettevõtete ja ekspordi subsideerimisest, valuuta vahetuskursi mõjutamisest kuni kohalikele ettevõtjatele riigihangetega, patendinduses, toodete-, tööturu- ja keskkonnastandarditega välismaiste konkurentidega võrreldes eeliste andmiseni. Kõige enam on kasutatud imporditariife, dumpinguvastaseid tollimakse ja kaubanduse finantseerimist. Viimase aasta jooksul on enim kasutatud dumpinguvastaseid tollimakse. Üldiselt käivad kaubandusele kahjulike ja seda liberaliseerivate abinõude vastuvõtmine ühes rütmis – vahe on ainult selles, et kaubandust soodustavate ehk liberaliseerivate abinõude arv on 2,5–3 korda väiksem.
Kõige enam protektsionistlikke abinõusid on võtnud kasutusele USA
Vähe sellest, et USA on kehtestanud paljudele riikidele tollimaksud terasele ja alumiiniumile, on just raua- ja terasetööstusele kehtestatud maailmas viimase üheksa aasta jooksul kõige enam protektsionistlikke abinõusid. Sellele tööstusharule järgnevad muu metallitööstus, keemiatööstus ning mootorsõidukite ja kodumasinate tootmine. Kõige enam protektsionistlikke abinõusid on Global Trade Alerti andmetel võtnud kasutusele USA. Sellele järgnevad pika vahega Saksamaa, India, Venemaa ja Argentina, kusjuures põhiline osa abinõudest on seotud kaupade väliskaubanduse piiramisega. Saksamaa on maailmas kõige enam toetanud oma kaupade eksportimist, samas kui kaupade impordi piiramisega seotud abinõusid on Euroopa Liidu ühisturu tõttu kasutatud teiste liikmesriikidega üsnagi sarnasel arvul.
Maailma kaubandussõja eskaleerumisel Eesti majanduse avatus meile enam boonuseks ei ole
Eesti, kui väikese siseturuga ja ekspordist sõltuv riik, on seni vabakaubandusest kasu saanud. Eesti töötleva tööstuse ettevõtted suunavad välisturgudele ligikaudu 70% oma käibest. Kaupade ja teenuste eksport kokku moodustab meie SKP-st 78%, import aga 73%. Nende näitajatega oleme me Euroopa Liidus 11. kohal. Maailma kaubandussõja eskaleerumisel meie avatus enam kahjuks boonuseks ei ole.