0

Ornitoloog: kuldnokki praegu toita ei tohiks, nad peaksid lõunapoole rändama

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuldnokk toidulaual. Foto: Urmas Lauri


Toidupala pärast konkureerivad nii rohevint, rasvatihane kui ka kuldnokk. Foto: Urmas Lauri

Pürksisse on toppama jäänud paarikümnepealine kuldnokaparv, kes ei plaanigi lõunapoole lennata. Toidulaud on seal rikkalik, sest kohalikud on oma südameasjaks võtnud lindude toitmise.

Linnuparv on endi sisse seadnud aleviku keskel, Pürksi sotsiaalmaja lähistel asuvas põõsastikus. „Kuldnokki oli eile ikka üle 20,“ ütles Pürksi koduhooldustöötaja Veronika Bushman. „Seal on vanad kreegipuud ning linnud kükitavad seal.“

Lindude pärast muretsevad sotsiaalmaja elanikud, kelle arvates saavad kuldnokad ilma toitmata hukka.

Bushman oli kuulnud, et rändlinde toita ei tohi ning võttis ühendust ornitoloogiga. „Tema ütles, et kuldnokki ei tohiks sööta, aga pensionärid söödavad siiski,“ nentis Bushman. „Mida teha?“

„Ega ei olegi midagi vaja teha,“ ütles ornitoloog Olavi Vainu. „Kuldnokk on vastupidav lind, küll ta edasi lendab, kui avastab, et söögilaud on tühi. Kuldnokki ei tohi mingil juhul sööta, sest siis otsustab lind, et lõunasse polegi mõtet lennata.“

Vainu sõnul rändab enamus kuldnokki küll lõunapoole, kuid viimastel aastatel on üha enam neid, kes üritavad siin hakkama saada. Asulates näiteks.

„Alles eile käisin Lõuna-Läänemaa piirialal. Vatlas märkasin kolme, Paatsalus üht kuldnokka. Tundub, et neid on siin arvestataval hulgal,“ nentis Vainu.

Kaarel Kaisel loendas 18. jaanuaril Matsalus 70 kuldnokka. „Vaat, kui suur number,“ vahendas Vainu loendusandmeid. 10. jaanuaril oli kuldnokki Matsalus 190, kuid sel esmaspäeval märkas Kaisel Matsalus vaid üht kuldnokka. Ülejäänutele oli selgeks saanud, et pikka pidu siin enam pole.

Vainu teadis rääkida, et nn normaalsed kuldnokad rändavad meilt talveks Hollandisse ja Prantsusmaale. „Seal on nende tavapärane talvitusala,“ ütles ornitoloog.

„Kui tavainimene mõtleb, et linnul hakkab hirmus külm, siis võin kinnitada, et see pole peamine,“ selgitas Vainu. „Peamine mure on linnul ikka toiduhankimine. Me alahindame linde. Kui linnul on kõht täis, siis suudab ta külmale vastu pidada.“

Lähirännet harrastavad teisedki linnud. Soomest liiguvad meile näiteks rasvatihased ja varesed, meie linnud kolivad talveks omakorda veidi lõunapoole.

Vainu sõnul ei tohiks Eestisse jäänud veelinde üldse toita.

Lindude talvise toitmise põhireegel on see, et kui toita, siis pidevalt. „Sügisel liiga vara alustada ei maksa, muidu meelitame neid siia jääma,“ ütles Vainu. „Korralik talv peaks kohal olema. Ja oluline on ka toitmise õige lõpetamisaeg kevade saabudes.“

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz