Eesti rahvaarv on alates 1989. aastast kahanenud umbes 250 000 inimese võrra (1 565 700lt 1 315 635ni).
2000. aastast saati on Eestist lahkunud üle 70 000 inimese. Nagu mulluses inimarengu aruandes „Eesti rändeajastul” on öeldud, oleme olnud tunnistajad kolmandale suurele väljarände lainele pärast 19. sajandi teise poole talurahvarännet ja teist maailmasõda.
Kui pärast Eesti taasiseseisvumist olid esimese laine lahkujad venelased, siis Euroopa Liiduga liitumise järel hakkasid siit massiliselt ära kolima eestlased. Kusjuures erinevalt teistest Ida-Euroopa riikidest oli lahkunute seas vähem ülikoolis käinuid ja rohkem põhiharidusega inimesi. Soome raha teenima läinud eestlased tulevad nüüd aga koju tagasi – 2015. aastal naasis kodumaale üle 7500 ja 2016. aastal üle 6600 inimese. See on rõõmustav edasiminek võrreldes varasema vähem kui 2000 naasnuga aastas, kuid hoolimata sellest lahkub siit ikkagi rohkem eestlasi, kui tagasi tuleb.
Suurepärane on aga see, et esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos oli Eesti rändesaldo kõikide rahvuste lõikes noil kahel aastal plussis – 2016. aastal umbes 1000 inimesega. Demograafid ja poliitikud on nüüd põnevil: kas väljaränne asendub lõpuks ometi sisserändega? Mida näitab 2017. aasta statistika?
Paraku on põhjust pessimismiks. Statistikaameti ja Tartu ülikooli teadlased tulid äsja välja kurva prognoosiga, et aastaks 2040 võib rahvaarv langeda koguni 1 195 000 inimeseni. Selle prognoosi järgi väheneb Haapsalu linnas elanike arv ilmselt üle 35 protsendi, langedes umbes 8000ni.
Trend on paraku selline, et väikelinnad jäävad aina tühjemaks. Vähem inimesi tähendab riigile muidugi ennekõike vähem maksumaksjaid. Tekivad pakilised küsimused. Kes maksab kinni järgmise põlvkonna pensioni, tervishoiu, hariduse? Kes osaleb riigikaitses?
Siseministeeriumi juures käis möödunud aasta lõpul koos laiapõhjaline ekspertgrupp, mis tõi ühe demograafilise kriisi lahendusena välja sisserände tingimuste leevendamise. See oleks väga vajalik samm juba seetõttu, et Eesti ettevõtjatel on puudu umbes 13 000 töökätt. Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul jääb nende arvel riigil saamata 120 miljonit eurot.
Vaatasin huvi pärast, kes Eestisse viimasel ajal eestlaste järel (umbes pooled kõigist sisserännanutest) kõige rohkem elama tulevad. Kas need on tõesti moslemid Lähis-Idast, nagu alternatiivmeedia apokalüptiliselt ähvardab? Tuleb välja, et üldse mitte. 2016. aasta sisserändajate edetabeli teisel kohal olid Venemaa (9%), Ukraina (7%) ja Soome (6%) kodanikud. Kaugemalt tullakse USAst, Austraaliast ja Indiast. Kusjuures, ilmselt on Venemaa kodanikest naasjate seas omajagu varem Eestis elanud ja siin kodu loonud inimesi.
Teine poliitika, mis aitab tõhusalt Eesti kodanike arvu kasvatada, on kodakondsusseaduse tänapäevastamine. Positiivse näitena jõustus paari aasta eest seadus, mille järgi said Eesti kodanikeks kõik siin sündinud lapsed, kelle vanemad olid määratlemata kodakondsusega. Endiselt on aga ainuüksi Lääne maakonnas elavast 2000 venelasest hall pass umbes viiesajal, sama paljudel on Venemaa kodakondsus.
Eesti kodakondsuseta inimesed on küsitlustes välja toonud, et neil ei takista see Eestis elamist ning neil on nii lihtsam reisida. Et aga halli passi omanikud ei pea läbima ajateenistust, tähendab see Eesti riigi jaoks muuhulgas julgeolekuprobleemi. Rääkimata sellest, et suurim vähemusrahvuskogukond elab justkui paralleelmaailmas ega oma üldse suuremat kokkupuutumist eestlastega.
Inimarengu aruandes on öeldud, et olukord, kus 15 protsenti Eesti püsielanikest ei ole kodakondsed, takistab laiemalt rahvuse arengut ja ühiskondliku sidususe kujunemist. On suur probleem, et ajal, mil välismaal elab üle 82 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku, puuduvad samas nii paljudel püsielanikel poliitilised õigused ja kohustused. Demokraatliku süsteemi täisväärtuslik toimimine on ohus, kui riigi territooriumil elavate inimeste võrdsed õigused võimu teostamisel pole tagatud.
Eesti peab kohanema rändeajastul toimunud rahvastikumuutustega, kaasama süsteemi siin püsivalt elavad inimesed ja mitte asjatult takistama tööle tulijate rännet, kelleta me seda riiki üleval hoida enam ei suuda. Mõtlema peaks panema ka inimarengu aruandes seisev hoiatus, et praegu kehtiva süsteemi säilides kasvab teiste riikide kodanikest püsielanike hulk. Pigem tahaksime ju olla Eesti kodanike riik?
reedetakse oma isamaad
Kahjuks pole selles loos sõnagi selle kena autori oma panusest iibe tõstmiseks. Kuigi pildi järgi võiks ta selleks palju teha, mitte ainult kirjutada. Makske oma rahvale sama palka,mis Soomes-Rootsis,siis ei põgene nad kodust.Meil on maakeeli palgavaesus. Ja on väga haige loota, et moslemid peale lapsetegemise siin midagi teevad,. Vaadake juutuubist, kuidas nad põhjamaades end ülal peavad. Tuleks teha seadus,et moslemikallistajad on kohustatud vähemalt ühe perekonna (10 inimest) oma koju paariks astaks lõimuma võtma.
Eesmärk on õilis (kasvatada kodanike arvu ja tööjõulist elanikkonda) aga… paraku pakutakse ära unustada demograafiline olukord ja põhiseaduse sissejuhatuses kajastatud riigi eesmärk- “pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.”
See on riik kus suhestutakse Eesti kultuuri ja üleüldises asjaajamises kasutatakse eesti keelt.
PBK auditoorium ja mugavuspagulased seda ilmselt ei soovi (olgu neid tööjõuna vaja või mitte). Küll ka eestlased sel juhul säilivad (kus me ikka kaome) aga riik oleks oluliselt muutunud (“kohanenud”). Sellist riiki aga mina kodanikuna ei soovi, kus eestlased oleks “kohanenud”!
Tamsar võiks üldse oma mulgu kinni hoida. Kus ta siis oli kui fertiilses eas tööjõuline elanikkond palga-, hinna- ja sotsiaalse olukorra survel riigist välja rändas? Minge, minge omandage kogemusi jne.! “Riigi sekkumist pole vaja küll meie juba teame ja “turg” reguleerib. No reguleeris. Mis nüüd nutad häbitu?
Rändeajastuid on Eestil varemgi olnud. 1870.a. rännati Venemaale,
Kaukaasiasse, 1944.a. üle mere Rootsi. Varasemaid aegu ma ei
mäleta, olin liiga noor.
1870 ikka mäletad? Kuidas see oli?
1870 mäletan, see oli nii, et tavaline inimene orjas riiki täpselt
samamoodi nagu praegu, 2018, siis käsutas Eestit Vene tsaar,
nüüd Brüsseli kamp pätakaid!