Avaldame 2017. aastal Lääne Elu veebis enim loetud lood.
26. märtsi pärastlõunal kella 4 ajal tulid Haapsalu pagulaspered linnavalitsusse, et protestida tugiisikute vahetuse vastu.
Johannes Mihkelsoni keskus lõpetas 31. märtsil lepingu MTÜga Pagula ja hakkas ise Haapsalu pagulastega tegelema.
Pärast seda tegeleb Haapsalu pagulastega seniste asemel kolm Mihkelsoni keskuse tugiisikut, kes on Haapsalu peredele võõrad. Pagula projektijuhi Ingrid Hassaani sõnul on pered paanikas. Ühel sõjapõgenikul läks muretsemisega tervis nii halvaks, et tuli pöörduda kiirabisse.
Pagulat süüdistatakse süütamisjuhtumis?
„Me ei lepi sellega. Me tahame Pagulat tagasi,” ütles mullu Haapsallu elama saadetud sõjapõgenik Mohamad Hasan Lääne Elule. Hasan ütles, et kõneleb kõikide perede nimel. Eile pärastlõunal läksid Euroopa Liidu pagulaste jagamise kvoodi alusel Läänemaale saadetud pered Haapsalu linnavalitsusse plakati ja nõudmisega, et Pagula ja tugiisikud neile alles jäetaks. Jutule neid ei võetud, kuid lepiti kokku kohtumine esmaspäevaks.
„Kõik on läbi!” kirjeldas Hasan oma tundeid, kui kuulis, et Pagula tugiisikud temaga enam ei tegele. „Me armastame oma tugiisikuid. Üksi me hakkama ei saa,” ütles Hasan.
Hasani sõnul on Pagula suhtunud neisse nagu isa lastesse. Hasan ütles, et Haapsalus on tugiteenus palju parem kui teistes kohtades Eestis. Ta on rääkinud oma tuttavatega, kes on pidanud otsima abi mujalt kui tugiisikult.
Hasan tunneb ka Tallinnas elavat peret, kus hiljaaegu mees naise põlema süütas. „Ma olen kindel, et see juhtus sellepärast, et nad olid meeleheitel, isolatsioonis ja polnud kellegi poole pöörduda,” ütles Hasan.
„Öelge teie mulle, mida ma pean tegema, kui linnavalitsus mind ei aita!” küsis Hasan lõpuks Lääne Elu ajakirjanikelt.
Pagula juht Innar Mäesalu sai teate lepingu lõpetamise kohta mõni päev varem ja oli oma sõnul täielikus hämmingus ning nördinud. „See on ebanormaalne. Oleks siis nii, et perede seisukord on halb, et nad kurdavad… Midagi sellist ei ole! Ühtegi küsitlust ei ole tehtud,” ütles Mäesalu.
Mäesalu sõnul oli Mihkelsoni keskus teinud Pagulale etteheiteid puuduliku aruandluse kohta, kuid puudujäägid on tema teada kõrvaldatud. „Ma teadsin, et kõik oli korras,” kinnitas Mäesalu.
Nii ei teagi Mäesalu, miks 2018. aastani sõlmitud leping ootamatult katkestatakse, ja võib põhjusi ainult oletada. Mäesalu sõnul algasid ebakõlad mullu novembris, mil Haapsalus oma naist põlema panna ähvardanud pereisa võeti vahi alla.
„Meile pannakse süüks, et me ei suutnud seda intsidenti ära hoida,” ütles Mäesalu.
Märtsis juhtus sama asi pagulasperega Tallinnas, kus pakub tugiteenust Mihkelsoni keskus. Seal süütas mees naise, kes on siiani haiglas eluohtlikus seisundis. „Kui kaht juhtumit võrrelda, siis meie suutsime halvema ära hoida,” ütles Mäesalu.
Haapsalu naine jäi terveks ja ähvardaja on vahi all ning ootab kohut.
Eile Haapsalus pagulasperedega kohtunud Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov ütles Lääne Elule, et Pagulaga lepingu katkestamise põhjused ei kuulu avalikustamisele. Ta kinnitas, et tugiisikuteenus jätkub. Saharovi sõnul katkestati leping mitmel põhjusel, millest üks on tugiisikute liiga lähedased suhted pagulastega. „Pagulaste majandusliku elu korraldamisega on Pagula hästi hakkama saanud,” ütles Saharov.
Kulude kärbe
Liigsele lähedusele pagulastega viitas ka Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Pagulased peavad saama infot, kuidas elu Eestis toimib. See info ei tohi sõltuda ainult ühe või paari isiku arusaamast. Väga tähtis on ka lahtilaskmise oskus. Sotsiaaltöö eesmärk on põgenike iseseisvuse kasvatamine,” ütles Rootare.
Innar Mäesalu sõnul suhtub Mihkelsoni keskus pagulastesse ükskõikselt. „Mul on mulje, et neil on ükskõik – las tulevad, paneme linnukese kirja. Meie näeme inimesi päriselt, töötame selle nimel, et nad saaksid siin hakkama ja jääksid siia. See on maailmavaateline erinevus,” ütles Mäesalu.
Mäesalu sõnul ei oleks Haapsalus võimalik, et tugiisik ei tea, kui mõni pagulane on lahkunud. „Me teame iga pere kohta täpselt, kus keegi on,” ütles Mäesalu.
Pagula tugiisikute koordinaatorina töötanud Ingrid Hassaan ütles, et lepingu katkestamine on alatu. Hassaani sõnul pole keskus koostööpartnerina pakkunud Pagulale mingit abi.
„Selle asemel hakkasime saama negatiivset tagasisidet. Et me ei tohi peredega tööväliselt suhelda, ei tohi nõu anda. Meie võtsime peresid kui inimesi, mitte kui numbreid,” ütles Hassaan. Lõpuks öeldi Hassaanile, et ta ei tohi tugiisikuna töötada, sest tal pole koolitust. „Kui ma koolitust palusin, siis seda ma ei saanud,” ütles Hassaan.
Hassaani sõnul on Pagula tugiisikud ja tema ise töötanud töötunde lugemata ning just selle pühendumuse tõttu ei lõppenud süütamiskatse Haapsalus nii, nagu see lõppes Tallinnas.
Sotsiaalministeerium lepingu katkestamist kommenteerida ei soovinud, teatades, et see on kahe ühingu omavaheline asi.
Pagula asutas tunamullu ettevõtja Koit Uus, kes on Pagulasse investeerinud umbes 100 000 eurot. Uusi sõnul ei meeldinud koostöö Pagulaga Mihkelsoni keskusele algusest peale.
„Viimaste arvete tasumisega jäi Mihkelsoni keskus tükk aega hiljaks. Tõenäoliselt on neil vaja kulutusi kärpida,” ütles Uus.
Uusi sõnul erineb ministeeriumi, ametnike ja keskuse suhtumine Pagula suhtumisest. „Meie ei vaata pagulasi kui probleemi, mida on vaja lahendada, vaid kui võimalust,” ütles Uus.
Haapsalu pagulased
Haapsalus elab kolm pagulasperet – kaks Süüriast ja üks Iraagist –, kokku 16 inimest. Kahes peres on kolm, ühes neli alla seitsmeaastast last. Esimene pere saabus mullu aprillis, teine juunis, kolmas septembris.
Kolmest kaks peret on lahutanud.
2016. aasta novembris ähvardas ühe pere isa oma abikaasat põlema süüdata. Naine jäi terveks. Mees mõisteti kohtus aastaks vangi, ta vabanes tänavu novembris ja kolis üksinda Tartusse.
Peredega tegeles kaks Pagula tugiisikut.