Loomaarsti märkmed: loomade esmaabi sada õudusunenägu

Ann Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri
Ann Mari Anupõld. Urmas Lauri foto

Hiljuti paluti mul korraldada üks loomade esmaabi teemaline seminar. Kui internetist otsida, mida loomade ja esmaabiga seoses märkimisväärset on kirja pandud, siis põrkub esimese asjana loomade elustamise teemale. Detailselt on kirjeldatud suust ninna hingamine, südamemassaaž ja kõik sinna ümber käiv.

Kui nüüd mõelda, mitut koera mina oma tööelu jooksul olen pidanud elustama, siis need korrad saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Siiani ei ole ma ka loomaga seotud õnnetusele vahetult juhtunud. Olgu see kokkupõrge autoga või uppumine, mis oleks nüüd kaks esimest varianti, mille puhul mõtleksin, et võiks olla vaja elustamist. Kui need loomad minu juurde toimetatakse, on nende tervis küllalt stabiilses seisukorras, et elustamist ei ole vaja, või siis on selleks juba liiga hilja.

Tähtis on aga, et iga loomaomanik teaks, kuidas hädaolukorras käituda, oskaks külma närvi säilitada ja süstemaatiliselt toimetada. Esimese asjana tasub vigastatud looma puhul alati meeles pidada, et see võib ootamatult muutuda agressiivseks. Teise variandina võib vigastatud loom šokiseisundis põgeneda nagu peata kana. Seda täiesti olenemata sellest, kas tegemist on teie enda kõige kallima kullatükiga või mõne võhivõõra muriga. See ei tähenda, et peaks hoidma vigastatud loomadest eemale, vaid et läheneda tuleks nendele mõistusega. Kui loom on teadvusel,ärge jookske temale tormi, vaid võtke need hädavajalikud 10 sekundit endale aega, et koera kehahoiakut ja ilmet registreerida. Kui ta laseb teid ligi, aga enne kui te hakkate teda läbi kompama või liigutama, paigaldage talle suu ümber vajadusel tugev ling või laske teisel inimesel koon ja pea fikseerida. Loomaarstil on vähe kasu sellest, kui te küll jõuate patsiendiga kliinikusse, kuid peate siis kohe enda haavade raviks edasi kiirabisse sõitma. Te ei oleks esimesed, kellega nii läheb.

Tihtipeale on nii, et mõni kohe nähtav ja silmatorkav probleem kipub meie tähelepanu eemale tõmbama palju tähtsamatest, aga varjatud muredest. See tarkusetera kehtib elu kohta üldiselt ja õnnetusjuhtumite kohta veel eriti. Ärge laske ennast segadusse ajada suurtest lahtistest haavadest, ning lähenege loomale kindla süsteemi ja järjekorraga. 1. Kas koer hingab? 2. Kas ta süda lööb? 3. Kas koeral võib olla mõni sisemine vigastus? 4. Millised on välimised vigastused?

Kurvastav oleks, kui suudaksite paadist vette kukkunud koera kätte saada. Keskenduksite siis sellele, et näete suurt lahtist luumurdu (millega te loomaomanikuna nii ehk naa mitte midagi teha ei saa), ja jätaksite tähelepanuta, et koeral on kopsu läinud vee tõttu tohutud hingamisraskused.

Mida küllaltki tihti ette tuleb ja mis ma paluksin kindlasti igal loomaomanikul läbi mõelda, on see, kuidas paigaldada oma koerale rõhksidet ja mida teha eri tüüpi vigastustega. Kas te oskate veritsevate haavadega midagi pihta hakata? Rõhkside on vaja paigaldada, kui haavast tuleb ohtralt verd. Oluline on sel puhul meeles pidada, et side toimib ainult juhul, kui rõhk püsib pidevalt peal. Ärge nokkige sidet iga natukese aja tagant, et kontrollida, kas veritsus on juba lõppenud. Isegi kui see on lõppenud, siis teie nokkimise peale algab kohe uuesti. Paigaldage vajadusel järgmine pehmendus ja sidemekiht peale ning pöörduge loomaga kiiresti arsti juurde. Kui haavast ei tule ohtralt verd, aga kahtlustate, et see vajaks sellest hoolimata õmblemist, siis tehke see otsus esimese 12 tunni jooksul. Ärge oodake järgmise päevani, sest sel juhul on juba tegemist nii-öelda vana haavaga, mida enam ei õmmelda. Koerte omavahelised kaklushaavad (ka kasside kaklushaavad) vajavad peaaegu alati antibiootilist ravi. Rebimisest ja kiskumisest on nimelt ka väga väikeste hambajälgede all peidus suured haavakoopad.

Loeng ise oli kokkuvõttes nii positiivne, nagu suudab olla ehk vaid üks tõeline esmaabiteemaline hommikupoolik. Vaese loomaomaniku 100 õudusunenägu kompaktselt kahte tundi kokku pakitud. Tee ja küpsise kõrvale. Mis oleks, kui koer jookseb maanteele ja jääb auto alla? Või tesuudate temast ehk ise üle sõita? Või kui see õnnetus teda ei taba, siis milline ta välja näeb 24 tundi pärast rotimürgi sissesöömist? Kui veel paar päeva ravi algusega oodata? Millistest eluohtlikest oludest loomad siiski eluga pääsevad ja millistest mitte? Milline näeb välja maokeerd? Kui kiiresti on aru saada, et kutsikal on sooleummistus, sest ta on selle kõige uuema mänguasja ühes tükis alla neelanud? Kes kogu selle teadmise juures üldse veel selles elus endale kodulooma soovib soetada?

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments