Valimiste valvur Tõnis Saarts nimetas Koonga valla ajalehte hea valimistava rängaks rikkumiseks ja pole ka ime – Lääneranna valimisliidu reklaam täidab peaaegu terve lehe. Saartsi sõnul pole see esimene kord, kui vallajuhid kasutavad maksumaksja rahaga ülal peetavat munitsipaalmeediat põhimõtte järgi „Kellel võim, sellel õigus!”.
Koonga vallavanema Mikk Pikkmetsa selgitus, et Koongas on tava, et valimiste eel võivad lehes end reklaamida kõik, kes aga soovi avaldavad, ja seekord keegi teine soovi ei avaldanud, on üsna naeruväärne, ja seda mitmel põhjusel. Selline tava võib ju tõepoolest vallas olla, seekord aga ei valita uut Koonga volikogu ja kõik ei pruugi koongalaste tavast teada. Teiseks on Koonga teinud karuteene tervele Lääneranna valimisliidule. Samas nimekirjas kandideeriv Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld võib ju kätt südamele pannes vanduda, et ta ei teadnud Koonga omade plaanist midagi, aga see pole suurt parem kui ütelda, et ta teadis.
Teine küsimus on see, kas munitsipaalmeedias üldse peaks avaldama valimisreklaami. Kui seda ei tehtaks, ei tekkinuks ka Koonga kurioosumit. Ja üldse, miks peab vallalehes valimisreklaami ostma?
Mujal Läänemaal on valimisreklaamiga (seni) õnneks enam-vähem hästi. On ehk piiripealseid juhtumeid nagu eesseisev Haapsalu eakate konverents, kuhu tulevad esinema linnapeakandidaadid.
Valimiste-eelne aeg on nii tundlik, et tasuks ikka väga hoolega läbi mõelda, kas ja mida korraldada. Mis oleks lihtsam, kui pidada pensionäride konverents 16. oktoobril ja pakkuda lehepinda kõikidele vallas võimule pürgivatele poliitilistele ühendustele? Siis ei peaks tagantjärele seletama, et taheti parimat, aga välja kukkus nagu alati. Sellest ei piisa, et asjad on ausad. Need peavad ka näima ausad.