7

Mikk Lõhmus: kui endasse ei usu, pole mõtet kandideerida

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

 

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus loodab ka järgmised neli aastat valda juhtida. Foto: Arvo Tarmula

Mikk Lõhmus on Lääne-Nigula valda juhtinud neli aastat, ajast, mil Risti, Taebla ja Oru vald leivad ühte kappi panid.
Lõhmus on olnud Saue abivallavanem. Teda võiks nimetada ka omavalitsusteoreetikuks, sest ta õpetab Tallinna tehnikaülikoolis regionaalpoliitikat ja on kaitsnud doktorikraadi teemal „Avaliku halduse detsentraliseerimine Eestis”. Lõhmus oli Keskerakonna liige, kuid astus sealt enam kui neli aastat tagasi välja.

Kas Lääne-Nigula vallavanema kogemus sundis teadustöö järeldusi muutma?

Eestis on omavalitsuste ühinemisi olnud, aga praktikat oli vähe. Teooriat ei pidanud väga palju muutma. Kui nüüd tekib Eestis 79 uut omavalitsust, esitab see vallavalitsustele väga suured nõuded, eriti kui puudub ühinemiskogemus.

Olen alati öelnud, et omavalitsuse ülesehitamine ei ole mitte nagu matemaatika, vaid pigem nagu Lego kokkupanemine – ühest klotsihunnikust võid teha igasuguseid asju. Kindlasti tuleb nüüdsel ühinemisel ka ebaõnnestumisi juhtimisvigade tõttu, aga nende põhjal ei saa teha üldistust, et kõik ühinemised on ebaõnnestunud.

Kuidas te oma nelja-aastast vallavanema aega iseloomustaksite?

Olen selgeks saanud, et ühtegi liiga rasket asja ei ole. Uut asja tegema hakates istud tühja laua taha ja mõtled, kui tohutu palju asju on vaja tegema hakata. Esimene hetk oli küll selline, et mõtlen, kuhu ma tulin ja kust otsast nokitsema hakkan.

Kõige tähtsam reegel on, et kava tuleb paika panna, mitte kõike korraga tegema hakata. Kõik võtab aega, nõuab energiat ja mõttejõudu.

Omavalitsuse ühinemisel ei tohi eeldada, et esimese poole aastaga saab kõik tehtud. Ka eelmisest valitsemisajast on asju, millega on uues vallas vaja hakata edasi tegelema. Üks selliseid on näiteks huvitegevuse korrastamine. Nüüd, pärast pikka rääkimist tuleb ka huvihariduse ühtlustamine Lääne-Nigula vallas. Teine teema on üldplaneering – teades, et tuleb uus ühinemine, polnud mõtet sellega enne tegelda.

Kas see inimestes pettumust ei tekita, kui asjad kohe korda ei saa?

Rahva suhtumine on olnud mulle kõige suurem positiivne üllatus. Inimlikult on arusaadav, et ühinemine tekitab skepsist, aga Lääne-Nigulas on inimesed mõistnud, et kõiki asju korraga ei saa.

Ma pole peaaegu mitte kusagil kohanud suhtumist, et ühinemine oleks elu halvemaks teinud või keegi oleks selles pettunud. Kindlasti on ka rahulolematuid, aga nad ei ütle seda välja.

Neli aastat tagasi meelitasid sotsiaaldemokraadid teid Lääne-Nigula vallavanemaks kandideerima. Miks te nüüd nende paadis ei ole?

Võib öelda küll, et nemad kutsusid. Eelmise aasta lõpus oli meil ka selleteemaline jutuajamine. Minu tingimus oli, et ma ei soovi kandideerida erakonna nimekirjas. Tegin ettepaneku moodustada valimisliit, aga sotsid otsustasid teha erakonna nimekiri.

Paljud inimesed, kes on valla ülesehitamise juures olnud, ei soovinud end erakondadega siduda. Nii et tugeva valimisliidu idee leidis kohe toetust.

Kuidas Ühinenud Kogukondade nimekirja iseloomustada?

Meil on kõige pikem nimekiri. Toetajate ring on meil tegelikult laiemgi, aga osa inimesi ei soovi kandideerida, kuid tahab mõtetega kaasa lüüa. Hea on see, et esindatud on kõik ühinevad vallad ja suuremad asulad.

Mul on ka hea meel, et meil on kõige rohkem ettevõtjaid – 14. Ettevõtja mõtlemist on omavalitsusse vaja, sest see toob oskuse nii raha õigesti kulutada kui ka tulude peale mõelda. Kulutada on väga lihtne, aga mõlemad pooled peavad paigas olema. Meil on mitu koolijuhti, sest haridus on lähiaastatel üks suuremaid väljakutseid.

Teil on ka palju omavalitsustegelasi.

Neid, keda võib nimetada omavalitsusametnikuks, on meil neli ja seda pole üldse palju.

Teie valimisliidu programm ei erine väga palju teiste, näiteks sotside programmist.

Ega väga erinegi. Ma tahaks näha nimekirja, kes ütleb, et ta kogukonda otsustamisse ei kaasa. Pealegi on ühinemislepinguga paljud asjad juba paika pandud. Oma programmiga kordame üle, et ühinemislepinguga sätestatud asjad on meile olulised. Ühinemislepingu täitmine on iga nimekirja püha kohus.
Nelja aasta investeeringud on ühinemislepingus kirjas ja kõrvale enam väga palju midagi ei mahu. Suured objektid – Taebla kool, Linnamäe kultuurisaal – on tähtis teoks teha.

Kas olete mõelnud anda kogukondadele ka näiteks seltsitegevuse toetuste või heakorraraha üle otsustamise?

Praegu on Lääne-Nigulas rahastamine külade kaupa, külamajade toetus ja projektifond. Peale selle on ka muid toetusi, näiteks eakate seltsidele ja spordiklubidele. Edaspidi võiks iga küla otsustada, mida ta oma rahaga peale hakkab. Projektitoetuste fond võib olla piirkondlik, mida saaks kogukonnakogu arutada.

See on otsimise ja mõtlemise koht, kas anda raha otse seltsidele või tekitada sinna midagi piirkondlikku vahele. See tuleb suures ringis läbi rääkida. Võib-olla loksub see mitu aastat paika.

Ühinevates valdades on toetused erinevad, kuid kõige olulisem on, et ühe valla piires oleks võrdse kohtlemise printsiip ning tingimused ja reeglid oleksid ühesugused. Oleme oma valimisliiduga leidnud, et kui praegu saab üks omavalitsus näiteks 100 000 eurot teede investeeringute raha, siis selle summa suurusjärk jääks samaks, kuid edaspidi saaks kogukonnakogus arutades otsustada, kuhu see raha kasutada.

Ühtlustamisega võivad toetusteks makstavad summad tunduvalt suuremaks minna. Kust see raha tuleb?

Raha tuleb seina seest (ironiseerib). Kui Lääne-Nigulasse tulin, siis tundus, et vaba raha pole eelarves. Tegelikult, kui kogu Lego lahti võtta ja uuesti kokku panna, tuleb ikka välja kohti, kus raha on. Tuleval aastal kasvab omavalitsuste tulumaksuosa ja ka tasandusfond, nii et ressurssi, mille eest üht või teist asja teha saab, tuleb juurde.

Lubate ka ettevõtjatega koostööd teha. Kuidas?

Lääne-Nigula vallas on juba kolmandat aastat valla ettevõtlustoetus – 20 000 eurot aastas. Seda saab taotleda hoonete remondiks, taristuga liitumiseks ja teede kohendamiseks. Meil on ka messitoetus.

Võib-olla on meie toetus Rannarootsi või Linnamäe lihatööstusele pisku, aga tähtis on seegi, et suur ettevõte näeks, et vallas teda märgatakse. Ettevõtlustoetuse suurendamist tuleks kaaluda.

Hariduse peatükis räägite lasteaiakohtade tagamisest. Kas sellega on kusagil probleeme?

Kõik imestavad, kui räägin, et tegime lasteaiarühmi juurde. Praegu võiks Linnamäel igaks juhuks olla veel 4–ؘ5 kohta juures ja ka Ristil on rühmade täitumus piiri peal.

Hariduses läheb uues vallas kõige suurem aur ilmselt Taebla kooli uue maja ehitamisele. Kas teistele koolidele üldse jagub tähelepanu?

Taebla kooli investeering on järgmisel neljal aastal kõige tähtsam. See aga ei tähenda, et me teistesse koolidesse ei investeeriks.

Milline on teie visioon Nõva koolist?

See on hell teema kõigile. Praegu on ühinemislepingus, et neli aastat on koolid avatud. Mulle ei meeldi, et haridusest rääkides läheb kogu aur nagu kahe kangiga teerulli peale: kas kool kinni või kool lahti. Tegelikult on hariduspoliitikas küsimus selles, kuidas suudame ühises vallas koostööga probleemid lahendada.

Näiteks kui on vaja leida füüsika või reaalainete õpetajat, saaks ta kõikides valla koolides õpetada. Üheski põhikoolis ei tuleks füüsikaõpetajal täiskoormust, aga osakoormusega selline spetsialist vaevalt et hakkab tulema. Ma näen ühe lahendusena, et õpetaja ongi valla palgal ja me suudaks maksta sellist palka, et tulekski siia õpetama. Õpetajatest veel suurem probleem on tugispetsialistid.

Lubate arendada Kullamaa keskkooli, kuigi Taebla gümnaasiumi panite kinni?

Taeblast on 10–15 minutit riigigümnaasiumisse. Gümnaasiumi sulgemise arvel oli võimalik kehvas korras Taebla kool korda teha. Kullamaalt on aga teistesse gümnaasiumitesse pikem maa. Las ta jätkab esialgu. Kui Kullamaa suudab gümnaasiumi ülal pidada, suudab seda ka ühinenud vald.

Lubate seniste teenuste ja toetuste säilimist.

Soovime ühinevate valdade sotsiaaltoetused ja teenused ühtlustada kõrgema tasandi pealt. Koolimineku- või sünnitoetuses pole väga suuri vahesid. Need kulud on köömes.

Pigem on küsimus koduhoolduses. Eakate kodu teenus muutub aina mtähtsamaks. See on mõeldud inimestele, kes hooldekodusse veel minema ei peaks, kuid kellel oleks hea koos elada ühes kohas, kus sotsiaaltöötaja käib neid vaatamas. See vaheosa puudub praegu täiesti.

Peame mõtlema ka hooldekodu laiendamisele. Rahaliselt on see piiripealne projekt. Öeldakse, et kui ettevõtja mingit asja ei tee, siis järelikult on selle tulusus kaheldav. Kuidas teha kohti nii palju juurde, et hooldekodu ei oleks kombinaat, aga end nii palju ära tasuks, et lubaks ka laenu kinni maksta.

Olete oma programmi sisse kirjutanud ka raudtee ja Noarootsi püsiühenduse. Neid ei saa ometi vald ehitama hakata?

Raudtee on nii tähtis teema, et igaühel peaks olema seisukoht. Loomulikult ei hakka omavalitsus raudteed ehitama, aga kui raudtee tuleb, peame jälgima, et see piirkonnale võimalikult palju kasu tooks. Kui rong kihutab Haapsalu ja Tallinna vahet siin peatumata, siis kuidas kogukonnale selgitada, et seda siia üldse vaja on.
Loomulikult ei hakka omavalitsus ehitama Noarootsi püsiühendust, aga saame lobitööd teha, et asjad toimiksid parimal võimalikul moel.

Kuidas te mõtlete panna Omniva, kes kõike koomale tõmbab, igasse keskusse pakiautomaati paigaldama?

Omniva koomaletõmbamine ei tähenda, et pakiautomaatide võrku ei laiendata. Minu teada on juba sellised pakiautomaadid, mida hakatakse väiksematesse kohtadesse paigaldama. Omavalitsustel, kes asjaga tegelevad, on lootust neid varem saada.

Võiks ju öelda, et see pole meie asi, me ei tegele, las ta olla. Aga siis vaadatakse teiselt poolt, et ei taheta, ja lõpuks kaobki kõik ära. Tuleb tegelda ka selliste asjadega, mis pole otseselt valla asi.

Kas olete kokku arvutanud, kui palju teie lubadused maksma lähevad?

Ümmarguse rehkenduse oleme teinud. Investeeringud on ühinemislepinguga määratud. Ülejäänud lubadused on minu hinnangul kaetud valitsuse kavandatud tulubaasi suurendamisega ja sellele lisandub ümberkorraldustega tekkiv vaba raha.

Miks peaksid inimesed teie nimekirja poolt hääletama?

Ma ise arvan, et meil on vahest kõige paremad kogemused selles, kuidas need viis valda saaksid ühiselt astuma hakata. Meil on ka kõige parem platvorm. Teistmoodi ei saagi ju arvata.

Kuidas ennustate kohtade jaotust uues volikogus?

Oma valimisliidu esindajana ei saa ma muud öelda, kui et meie võidame. Kaks nimekirja – meie ja sotside oma – on pikemad ja tugevamad. Ülejäänud nimekirjad võivad olla head partnerid valla juhtimisel. Volikogus on ikkagi 25 liiget ja on suhteliselt suur lootus, et igast piirkonnast ja kõigist erakonnanimekirjadest saab keegi sisse.

Kas kellegagi koostöö ka välistate?

Ma küll ei näe sellist nimekirja. Ma pole kõigi platvorme näinud, aga inimeste poolest pole kedagi, kellega ei saaks koostööd teha.

Kumb saab vallavanemaks, kas Lõhmus või Suur?

Lõhmus. Mis siin ikka keerutada, kui iseendasse ei usu, pole mõtet kandideerima tullagi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Sikk
Sikk

Asjalik inimene ja sümpaatne meeskond. Kindlasti parim võimalikest!

Eero
Eero

Mikk. Mis Hr Kelder volikogus teeb?) Põeb pohmelli, imetleb ennast või rassib kõvasti tööd teha,? Miks te ennast selliste meestega seote? Kui suuremosa aastast mäluaukus siis pole mõtet vist ekraanile pääseda.

Külamees
Külamees

“Oli võimalik kehvas korras Taebla kool korda teha” Seni pole veel tehtud midagi, alles plaanitakse ja lükkub üha edasi. Samas läks esimesse klassi 6 õpilast, mis paneb mõtlema kas peagi pole kooli sulgemine päevakorras, Haapsalu ju lähedal.

Juhan
Juhan

Meiekandi mehed seda meest küll ei usu, jutumees lihtsalt.

Enn
Enn

Pole midagi öelda. Asjalik ja konkreetne jutt. Enamik siin avaldatud intervjuusid on ebakonkonkreetsuse musternäidised

nipsti
nipsti

Võib see tõsi olla,et Suur pani tagaselja “asjad paika” ning nii sai Saar Nõvale vallavanemaks?

nipsti
nipsti

Kindlasti valime!Edu!
Miks lodjaga noa-rootsi siis,praamiühendust ikka?
Veel 😯,kas Oru algkool korjas esimese klassi lapsi teiste koolide arvelt endale,et neil käib mõnus transport ja on normaalsed huviringid?
Kas Nõvakad jäävadki kaklema,mis toimub?Ja las madistavad ära,kellelgi sinna asja pole,kuigi LääneNigula valla osa nagu.
Ei ole Taeblast midagi 10 min.linna.Bussidega sõites läheb palju aega kaduma,seda teavad ka sealsed õpetajad.Aga eks peab leppima.

wpDiscuz