2

Juhtkiri: möödunud nooruse igatsus

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Lääne Elu: kus suitsu, seal tuldSel nädalavahetusel sõidavad Haapsalus ringi Žigulid ja sääreväristajad, ei puudu ka sapikad egaVolgad. Kel rohkem viitsimist ajastutruu väljanägemisega pingutada, tõmbab selga krimpleenkleidi või Marati dressi. Igast endast lugupidavast baarist kostab mõnekümne aasta taguseid hitte alates ABBAst ja Bony M-ist kuni Kalmer Tennosaare ja Laineni. Kõik see annab tunnistust, et käimas on nostalgiapäevad.

Teoreetiliselt võiks nostalgiapäevad hõlmata ka 19. sajandit ja/või sõjaeelset aega, kuid ikka kipuvad need olema tugevalt nõukogude aja poole kaldu. Ilmselt sellepärast, et neid, kes 19. sajandit mäletaks, meie hulgas enam pole ja ka eestiaegsed härrad-prouad eelistavad retrodiskol kepsutamise asemel aega veeta kodus teleri ees.

Nostalgia ehk minevikuigatsus on tunne (emotsioon), mis väljendub mineviku positiivses (üle)hindamises (vastukaaluks mingeile vajakajäämistele oleviku maailmas). Mida me siis nostalgiapäevadega õigupoolest taga igatseme? Vaevalt et selleks igatsusobjektiks on nõukogudeaegne kaubapuudus ja pikad defitsiidijärjekorrad poodides. Vaevalt on selleks ka KGB valvav silm, jaburad partei- ja komsomolikoosolekud, seltsimehelik kohus, kus arutati libastunud töötaja personaalküsimust, okastraadiga suletud piir, riisutud liivarannad, läbi sahina kostev Ameerika Hääl või unistuste Soome televisioon.

Pigem igatseme taga möödunud lapsepõlve ja noorust, mil oli rohi rohelisem, taevas sinisem ja hommikul ärgates ei andnud ükski tervisehäda tunda. Igatseme taga seda muretut aega, mil sai sõpradega hoovis joosta, mädamuna või Ameerikat mängida. Igatseme taga seda kaaslaste imetlust, kui õnnestus hankida paar teksapükse või puukingad. Esmaspäeval raputame nostalgiahõngu õlgadelt ja ehk püüame näha head ka selles, mis meid praegu ümbritseb.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Uskmatu+Toomas
Uskmatu+Toomas

Ei õhka tolle aja järele aga tore on meenutada kui vurasin mööda liidu territooriumi ca miljon km praktiliselt olematu hinnaga bensiiniga.Õnnestus saada endale tutikad zigulid 01,011,06 olles ise kõigest lihtne töömees.
Hakkajamad elasid siis ja elavad ka täna aga vanu aegu igatseb taga ainult …… !

Unesnôiduja
Unesnôiduja

Olin ka noor tol ajal, aga vaat ei ôhka heldinult selle aja järele.

wpDiscuz