0

Noored ei ole hukas ehk noore looduskaitsja kursus Matsalu rahvuspargis

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Merebioloogia praktikum. Foto Nele SõberMerebioloogia praktikum. Foto: Nele Sõber

Matsalu noore looduskaitsja kursus toimus 4.-6. juulil Hanila vallas Algallika Külalistemajas. Kokku osales kursusel 19 noort üle Eesti – Põlvamaalt, Harjumaalt, Hiiumaalt ja ka kodusest Läänemaalt.

Sõnad Singer Vingeri laulust „Noored on hukas“ ei kehti kohe mitte üks raas. Kui anda noortele võimalus ja „tööriistad“, siis igaüks saab nende „tööriistadega“ kujundada oma elu ning väärtushinnangud. Noore looduskaitsja kursus ehk Junior Ranger programm on alguse saanud üle-euroopalisest kaitsealade võrgustikust – EUROPARC Föderatsioon, mille liige on Keskkonnaamet juba 1991. aastast ja kuhu tänase seisuga kuulub 36 Euroopa riiki. Noore looduskaitsja koolitusprogrammi eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust ning arendada noorte looduskaitsjate võrgustiku koostööd nii Eestis kui välismaal. Programmi raames korraldab Keskkonnaamet suvel 3-päevase kursuse ja sügisel ning kevadel toimuvad jätkuseminarid. Tänavu osales üheaegselt Eestimaa viies rahvuspargis (Matsalu, Vilsandi, Lahemaa, Karula, Soomaa) kokku pea 100 noort.

Mis motiveerib noori ja kuidas neid innustada?

Kursusele kandideerimiseks peavad noored kirjutama motivatsioonikirja. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Nele Sõber nentis, et eks ole antud oskuse arendamine vajalik edaspidises elus. Ta lisab, et motivatsioonikirjades toovad noored välja erinevaid loodusega seotud aspekte. „Näiteks soovitakse Matsalu rahvuspariga lähemalt tutvuda spetsialistide abiga ning soovitakse teada lähemalt, mida rahvuspargis tehakse. Või soovitakse midagi oma kätega keskkonna heaks teha, õppida tundma uusi looma-, linnu-, taime-, kala- ja putukaliike,“ sõnas Sõber.

Haapsalu Põhikooli õpilane Kairit Liiv on juba väiksest peale palju aega looduses veetnud ja hindab kursusel osalemist väga kõrgelt. „Loodus tähendab minu jaoks ümbritsevat maailma, elutähtsat keskkonda, kohta, mis võtab inimese alati vastu. Pean väga oluliseks keskkonda kaitsta. Minu tulevikuplaanid on samuti seotud keskkonnaga: tahan teha midagi, et loodus maailmas säiliks ning et ka aastate pärast võiks enda ümber näha rohelust, huvitavaid taime- ja loomaliike,“ kirjeldas Kairit.

Piia Tomingas Läänemaa Ühisgümnaasiumist on saanud varem osaletud kursuselt innustust. Nimelt tegi ta 11. klassi uurimistöö teemal „Roheka õõskeele populatsioonidünaamika Eestis ja Keemu rannaniidul. Muutliku hooldamise mõju liigile Keemu rannaniidu näitel.” Idee uurimuseks saigi ta 2016. aasta Matsalu kursuselt, kus kohtus Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsilisti Ilona Lepikuga, kes kutsus Piiat roheka õõskeele seirele. Uurimustööga osales tänavu Piia nii keskkonnateemaliste õpilasuurimistööde konkursil kui ka õpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Esimesel võistlusel saavutas ta II koha ning teadustööde konkursil sai Tallinna Ülikooli eripreemia.

Kursuse teemad seinast seina

Matsalu kursuse programm oli väga sisutihe. Esimesel päeval võeti ette matk müstilisele ja liigirikkale Kesselaiule, mida juhendas loodusgiid Peeter Vissak. Õhtul tutvustas Marko Kübarsepp suurkiskjate seire tööd tuues välja hundi, ilvese ja karu eluolu. Samuti arutleti Matsalu uusasuka – šaakali – teemal ja seda, kuidas on võimalik šaakali häält kuulda. Päeva lõpetas Kaja Lotman öise eluviisiga nahkhiirte tutvustusega. Kesköise õueretkega vaadeldi nende salapäraste tegelaste võimalikke pesitsuskohti.

Matsalu rahvuspark on ennekõike tuntud lindude poolest, sest on see kaitseala loodud just peatuvate, sulgivate ja pesitsevate lindude ning nende elupaikade kaitseks. Seega oli teisel päeval Tarvo Valkeri abiga vaatluse all kliimamuutus, mis mõjutab lindude rändeteid ja nende pesitsust ning seda, millal kaugrändurid tulevad ja lähevad. Loengu teises pooles õpiti kasutama nutilinnumäärajat. Järgnes Lennart Lennuki juhendamisel toimuv merebioloogia praktikum. Püüti merest pisiorganisme ja prooviti kui lihtne või keeruline on neid määrata.

Päeva kõige meeldejäävamaks osaks kujunes kindlasti Jüri Tensoni loeng „Kalad ja võõrliigid vees“, kus elevust tekitas erinevate kalade lahkamine. Noored tõdesid üheskoos, et nüüd saavad nad kalade puhastamisel olla abiks oma vanematele ja nii mõniga ületas hirmu kalade puhastamisega seoses. Õhtu lõpetas Janar Sõber, kes pakkus noortele sportlikke meeskonna tegevusi ja võimalusi individuaal etteasteteks.

Noore looduskaitsja programmi üheks oluliseks komponendiks on osalemine looduskaitselistel töödel. Seekordsel kursusel said noored aimu kaitstavate taimede kaardistamise protsessist, mille viis läbi Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsilist Ilona Lepik. Retke alguses tutvustati erinevaid taimi, eelkõige käpalisi ja seejärel õpetati käsitlema GPS seadet, kuhu pidi märkima leitud taimede asukoha punktid. Retk pakkus ka teistmoodi põnevust, sest läbida tuli võsarägastikke ja „pokude“ maastikku. Kuid kaardistamise lõppedes said noored kinnitust, et saadud tulemused on vajalikud Keskkonnaameti töös ja igaüks neist andis oma suure panuse looduskaitselisse töösse. Kursus lõppes nö eksamiga viktoriini võtmes, et kinnistada kursusel omandatu.

Kursusel olid juhendajateks Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid Liisi Mäeumbaed, Reet Kristian ja Nele Sõber. Kursuse ja seminaride läbiviimist ning Eesti õpilaste osalemist üle-euroopalises laagris toetab SA KIK. 16-ndat korda toimuv üle-euroopaline laager on sel aastal 17.-22. juulil Šveitsis Habkernis, kus osaleb eelmisel aastal parimaks Matsalu nooreks looduskaitsjaks valitud Svea Stahlman Lihula Gümnaasiumist ja Lahemaalt Triinu-Liis Kullik, kes õpib Ferdinand von Wrangelli nimelises Roela Lasteaed-Põhikoolis.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz