Luksusliku elustiiliga silma paistnud ärimees Henry Kallas sai riigiprokuratuurilt hiljuti süüdistuse ulatuslikus rahapesus, kirjutab Eesti Ekspress.
Leht märgib, et rahapesusüüdistus on pööre Kallase mitmendat aastat kestvas kohtusaagas.
Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul laekus aastatel 2012–2013 Soomest Kallase firma arvele üle 3,5 miljoni euro. Soome prokuratuur süüdistas Kallast laenuandja kuriteos ja andis mehe kohtu alla, kuid Helsingi kohus otsustas, et menetlus on aegunud. Eesti juristid tõlgendavad seda täiesti teisiti.
Kallase advokaat Jaak Siim ütleb, et tema klient on Soomes kõigis esitatud süüdistustes õigeks mõistetud. Seega ei saa rääkida Soomes toimunud eelkuriteost, mis on rahapesusüüdistuse puhul hädavajalik. Prokurör on aga seisukohal, et kohtuasja aegumine Soomes ei välista Kallase vastutusele võtmist kodumaal.
Evestuse käsutuses on äsja valminud Kallase legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Seda koostades avastasid uurijad rohkem kui 300 000 euro suuruse erinevuse. Mai lõpus arestis Harju maakohus laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Kallaselt läbiotsimisel ära võetud rohkem kui 100 000 eurot sularaha. Advokaadi Siimu väitel kuulus osa rahast Kallase elukaaslasele. Tegemist oli 500-euroste kupüüridega.
Prokurör Evestuse andmetel pole ärimehe elukaaslane aga mitme aasta jooksul nii suuri kupüüre pangaautomaadist välja võtnud. Seetõttu on ta veendunud ta, et tegemist on Kallase rahaga.
Rahapesuprotsess Kallase üle algab Harju maakohtus augustis. Ulatusliku rahapesu eest näeb karistusseadustik ette 2–10 aastat vangistust.
Henry Kallas kommentaar, lisatud 28. detsembril 2017
Henry Kallas: usun, et Eesti kohtusüsteem austab teise riigi õigeksmõistvat otsust
Kõnesolev vaidlus baseerub Soomes aastal 2011 pakutud finantsteenustele, milles heideti ette, et vajalik registreering krediidi andmiseks puudus. Selles osas tehti Soomes õigeksmõistev kohtuotsus, mille otsuse põhjendustes toodi välja asjaolu, et finantsteenusega tulu ei teenitud. Vastav nõue ei olnud mitte aegunud, vaid see lükati just eelnimetatud põhjustel tagasi kohtu poolt. See asjaolu välistab ühemõtteliselt Eestis rahapesumenetluse; Soome Vabariik on seejuures välja maksnud hüvitised ja vabastanud erinevad varad (sh kõnesoleva vara, mis on olnud arestitud alates 2013. aastast ja tol ajal panga hoiulaekas toimunud läbiotsimiselt) ja usun, et see leiab peatselt kinnitust ka Eesti kohtus.
Menetleja on küll koostanud 2011-2012 kohta omapoolse sissetulekute analüüsi, kuid see baseerub selektiivsel ja puudulikul teabel – näiteks on arvesse võtmata jäetud nendel aastatel saadud dividendid Eesti äriühingutest, mis ületavad mitmekordselt eelnimetatud summat.
Olgugi, et meie arusaamu toetab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, on riigiprokurör Steven-Hristo Evestus pidanud vajalikuks jätkata inkrimineerimist ja pean kahetsusega tõdema, et selline teistkordne menetlus pea samadel faktilistel alustel toob kaasa hoomamatu aja- ja rahakulu ning kannatab tervis. Sisulisi menetlustoiminguid Eesti menetluses ei ole tehtud juba mitu aastat ja mõistlikum olnuks see menetlus lõpetada hiljemalt Soome kohtuotsuse jõustumisel.
Teisalt tuleb mõista prokuröri, kes peab vastutama oma menetluse eest – sinna paigutatud aja, tööjõuressursi, tekkinud varaliste- ja mittevaraliste kahjude eest ning võib-olla ühest neist põhjustest tulenevalt ei pidanud võimalikuks prokurör iseseisvalt menetlust lõpetada. Võimalik, et oma osa sellel on ka asjaolul, et kohtus on menetluses semiootilisele ekspertiisile tuginev nõue riigiprokuratuuri vastu, milles heidetakse ette Evestusele süütuse presumptsiooni rikkumist.
Tänaseks on Eesti menetluses välja makstud kümneid tuhandeid eurosid hüvitisteks ja prokuratuuri nõudmisel seoses vara hoidmisega tasutakse iga-aastaselt samas suurusjärgus kulusid.
Praegu tean vaid üht – Evestusega on meil omamoodi suhe ja ta ootab seda kohtulahingut väga. Semiootik kirjeldas meie suhet kui Taaveti ja Koljati võitlust. Meie viimasel kohtumisel ütles prokurör, et siis selgub kas ma olen kurjategija või geenius. Ma ei pretendeeri kummalegi, vaid pigem olen lihtsalt rumal, et sellisesse olukorda olen sattunud – aga ma õpin oma vigadest.
