Möödunud sügisel lõid Ossinovski ja Tsahkna Reformierakonna valitsusest välja ja kutsusid vastselt Keskerakonna esimeheks saanud Ratase asemele. Siis ei olnud teada, milliseks kujuneb Keskerakonna sisemine areng ning milline on peaministri suund ja isiklik panus olulistes küsimustes nagu haldusreform, maksureform, riigieelarve kujundamine jne.
Korra käis läbi kahtlus, kas Keskerakonna hääled Riigikogus peavad ja kas pole tarvis Kremli-meelse tiiva neutraliseerimiseks juurde kutsuda Vabaerakond. Peale jäi koalitsiooni loojate ahnus jagada omavahel võimalikult suur hulk ministrikohti ning Ratase soov Keskerakonda koos hoida.
Kogu järgnev areng on loonud koalitsiooni sees suurimaid probleeme IRL-le ning andnud Reformierakonnale opositsioonis võimaluse koguda plusse Keskerakonnale vastandumise pealt. Jääb mulje, nagu oleksid vanad Savisaare ajad veel alles. Mingit uut kvaliteeti Ratas poliitikasse ja koalitsiooni juhtimisse toonud ei ole.
Algul lubati kõiki kaasata ja opositsiooni ettepanekutega arvestada. Moe pärast jäeti isegi mõned Vabaerakonna eelnõud menetlusse, aga nüüd on see ammu asendunud tavapärase opositsiooni ettepanekute maha hääletamisega igal võimalikul ja võimatul juhul.
Toomi ja Loone sõnavõttudele reageerib peaminister abitult ning kohati jääb mulje, et nende sõnavõttude peamine eesmärk ongi näidata – meie teeme, mis me tahame, ja ütleme, mis me tahame, peaminister Ratas on nõrk ja tal tuleb meie avaldustega leppida. Kodakondsuse-, keele- ja ajalooküsimustes on Keskerakond näidanud küll oma vastandumist seni Eestis valitsenud arusaamadele, kuid põhialuseid pole veel kõigutatud.
Seevastu riigirahanduse talad juba kõiguvad. Eelarve viiakse sadade miljonitega miinusesse, innovatsiooni nime all planeeritakse tarbetuid rahasüste Linnahallile ja üürimajadele ning järjest mõeldakse välja uusi makse. Ja lisaks kõigele tehakse seda IRL-i rahandusministri kätega.
Haldusreformi puhul, kus oodanuks rohkem paindlikkust ja inimlikumat nägu, võeti omaks Reformierakonna ja IRL-i jäik soovimatus tehtud vigu tunnistada ja parandada. Ainsad lisandused sellele reformile on grupiegoistlikud: nii on kavas „päästa“ Loksa keskerakondlased liitumisest Kuusaluga ning Ida-Virumaa eestikeelsed vallad tasalülitatakse Korbide taktikepi järgi. Noorem Korb on riigihalduse ministri ametis tankist, kes on saadetud reformi läbi suruma süüdimatu võhikuna Eesti ajaloo, geograafia, pärimuskultuuri ja kohanimede alal.
Mis saab edasi?
Mida lühiealisemaks see koalitsioon osutub, seda parem. Järgmised Eesti peaministrid ei tohiks tulla ei Reformierakonnast ega Keskerakonnast, sest kui esimene on demonstreerinud seisakut, siis teine annab Eesti arengule tagasikäigu.
Mis puudutab Keskerakonna enda käekäiku, siis oleks kõigile kõige parem, kui Kremli-meelne tiib eralduks. Tekiks küll äärmusvasakpoolne partei, kelle toetus jääks ehk kümne protsendi ümber, kuid kel kunagi poleks asja koalitsioonidesse. Siis tekib Jüri Ratasel ja ta mõttekaaslastel võimalus peeglisse vaadata ning maailmavaadet otsida.
Ja ehk ei olegi see siis nii vasakpoolselt vastutustundetu, nagu praegu paistab.
Herkel võtab endale õiguse kedagi tembeldada kremlimeelseks.Sina hr. Herkel olid kauaaegne erakonna liige kus tegeldi kahtlase taustaga venelastele elemislubade andmisega,kus Mart Laar lõi käed Koganiga st.oleksite olnud andma ka ka kolm tilka verd,et Tallinnas võimu juurde saada.
Nüüd loe üle päeva kuidas Saulusest on saanud Paulus kes kõikidele õpetab mis õige mis vale.
Kuhu jääb nüüd parlamendisaadiku teo ja mõttevabadus sm.Herkel.
Vabaerakonnal pole vaja piiksuda. Nad on lihtsalt leiva raiskajad, pole neil tegu ega nägu. Herkeli ajud koosnevad nähtavasti veest ja saepurust.
Sa oled juba nii tüma, et vôiksid teispoolsusesse minna.
Kas valus ei ole oss olla?
parem oma endise partei lõpuagoonia eest