Venekeelse hariduse eestvõitlejad Eestis pöördusid Euroopa kohtusse

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Venekeelse hariduse eest võitlev vabaühendus Vene Kool Eestis pöördus oma huvide kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIÕK).

Kaebuse sisuks on Eesti valitsuse keeldumine tagada kaebajatele nende soovitud mahus venekeelne õpe Haabersti vene gümnaasiumis, teatas ühenduse esimees Mstislav Russakov neljapäeval BNS-ile. Kaebuse esitas vabaühenduse liige Julija Mazalova, kelle laps Haabersti vene gümnaasiumis õpib.

Ühendus pöördus EIÕK-sse pärast seda, kui riigikohus lükkas novembris tagasi nende kassatsiooni, milles nad soovisid õigust anda kahes Tallinna üldhariduskoolis seaduses ettenähtust suuremas mahus venekeelset õpet.

Mazalova ütles pressiteate vahendusel, et ta ei soovi kauem kannatada tema lapse kiusamist riigi poolt. “Kõigile on juba arusaadav, et vene koolide vägisi eestikeelsele õppele üleviimise eksperiment on läbi kukkunud, see ei paranda eesti keele oskust ja praktiliselt kustutab eesti keeles õpetatavad ained kooliprogrammist,” lisas Mazalova.

Eestikeelse õppe vastast võitlust juhtiv Russakov teatas, et pärast kõigi kohtuinstantside läbimist Eestis avanes VKE-l võimalus pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

“Me algatasime juba alguses kogu protsessi selleks, et esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Meie kaebus põhineb (Euroopa inimõiguste – BNS) konventsiooni esimese protokolli paragrahv kahe rikkumisel, mis näeb ette õiguse haridusele,” ütles Russakov. Tema hinnangul teeb EIÕK oma otsuse vastavalt varasemale kohtupraktikale ning see näitab, et õigus haridusele hõlmab ka õigust haridusele emakeeles.

“Tõstatasime küsimuse venekeelse hariduse hoidmisest Eestis 2010. aastal ning on saabunud aeg panna sellele punkt. EIÕK otsused erinevalt rahvusvahelistest inimõiguste kaitsega tegelevate organistasiooonide lõpututest soovitustest on riigile täitmiseks kohustuslikud ning me loodame leida Euroopa tasandil mõistmist,” ütles Russakov.

Riigikohtu 7. novembri otsusele eelnes VKE läbikäidud kohtutee madalamates kohtuastmetes. Tallinna linnavolikogu oli toetanud Haabersti vene gümnaasiumi ja Tõnismäe reaalkooli hoolekogude soovi õpetada gümnaasiumiastmes vähemalt 50 protsendi ulatuses õppemahust vene keeles, kuid valitsus lükkas selle taotluse 2015. aasta septembris tagasi ning hoolekogud kaebasid valitsuse otsuse Tallinna halduskohtusse, kus aga kaotasid vaidluse ning pöördusid seejärel Tallinna ringkonnakohtusse, mis samuti nende kaebust ei rahuldanud.

Aastatel 2013-2015 läbisid valitsuse ja kohtutes analoogsed juhtumid viis Narva ja kümme Tallinna gümnaasiumi. Ka neid toetasid kohalikud omavalitsused, aga valitsus ja kohus lükkasid nende palve tagasi.

Riigikogu võttis 2010. aatsal vastu põhikooli ja gümnaasiumi seaduse, mille kohaselt alates 2011/2012 õppeaastast pidi lõppema üleminek vähemalt 60 protsendi õppeainete õpetamisele eesti keeles. Samas lubab seadus kohalike omavalitsuste palvel ning valitsuse otsusega seaduses teha erandeid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Sass1.
7 aastat tagasi

Mis probleem on Eestis vene keelega?
Ameerika Ühendriigid on, aga ameerika keelt ei ole,
Šveits on, aga šveitsi keelt ei ole.
Ja saavad elatud, kuigi, jah, USA tahab
kõigiga kakelda.

Unesnôiduja
7 aastat tagasi
Reply to  Sass1.

Mida sa nüüd öelda tahtsid?

Sass1.
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Ma tahtsin öelda, et Jehoova tunnistajad suruvad oma usku
teistele peale ja Eesti riik surub eesti keelt venelastele
peale.

Unesnôiduja
7 aastat tagasi
Reply to  Sass1.

Eesti riigis peadki eesti keeles rääkima. Kui ei sobi, siis mine Peipsi taha.

uba
7 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

Mina jagan Fred Füssi arvamust, kes on öelnud kunagi:
Emakeelne haridus määrab meie mõtlemise viisi.Eesti venelased peaksid saama oma hariduse emakeeles, et nad saaksid jääda väärikalt venelasteks. Emakeelne haridus aitab OMAl välja kujuneda ja kuulub OMA juurde.

Mina küll ei näe mingit ohtu kui on vene õppekeelega koolid või kool, kus on pool õppest emakeeles. Inimene vajab keelt selleks, et suhelda. Foorumis räägivad kõik eesti keeles, aga üksteisest aru kohe kuidagi ei saada.

?
7 aastat tagasi
Reply to  Sass1.

Sass, millisel maal sa elad? Eestis on riigikeeleks eesti keel ja muud keeled on võõrkeeled. Venelane ei ole mingi rahvusvähemus ega siinsed põliselanikud. Kui venelane tahab täielikku emakeelset õpet, siis elagu ja õppigu venemaal. Eestlased ei räuska ega nõua mujal elades endale sealse riigi kulul eestikeelset kooli. Mis imeloomad need venelased küll on?

?
7 aastat tagasi
Reply to  Sass1.

Sass, mis soga sa ajad?
rossias ju kah russkii keel, mitte rossii keel, saavad elatud küll, kuigi jah, rossia tahab kõigiga kakelda.