0

Haapsalus elustus videosaalide aeg

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

hannes_villemson

Hannes Villemson pani pärast 25-aastast vaheaega taas klapid pähe ja tegi filmile otsetõlget. 

Reedel esilinastus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide retrosaalis dokumentaalfilm “Tartu Video kroonikad”, mis elustas pooleks tunniks aja, kui eestlased seisid järjekorras, et laenutada koju videomakki koos sahiseva Rambo või Politseiakadeemiteaga ja videosaalid tühjendasid kinod rahvast. Videomakk maksis auto hinna. Kui vedas, ei olnud videofilmi dubleerinud ninahäälega venelane, vaid peale loeti sulaselges eesti keeles.

Tartu Video kassettide kaudu said kuulsaks pealelugejate-tõlkijate Lauri Rõugu, Hannes Villemsoni ja Endel Valdased hääl.

Hannes Villemson “Eks 95 protsenti tuli otse, aga olid mõned väga segased kohad ja eriterminid, mis ma kirjutasin enne filmi paberi peale valmis. Filmi peale tuli neid neli–viis lehekülge.” Hannes Villemson, kes on eestindanud 300 videofilmi.

“Elus mind hääle järgi just ära ei tuntud, aga filme käidi küll küsimas, et kas Villemsoni tõlkega filme on või et tahan Lauri Rõugu tõlkega,” meenutas ta.

“Tartu Video kroonikad” on Erkki Ergma ja Lauri Hermanni esimene film. “Kogu see filmi tegemine oli avastamine. Ma tegelikult imestan, et me jõudsime graafikus püsida,” rääkis Erkki Ergma. “Meil oli teada tänane esilinastuse kuupäev ja viimase lihvi andsime veel sellel esmaspäeval.”

“Kui mängus on inimesed ja tehnika, siis juhtub kõike. Kunagi ei saa lõpuni kindel olla, et kõik läheb nii nagu plaanitud,” ütles Lauri Hermann. Ka “Tartu Video kroonikatest” kustus terve esimese võttepäeva materjal Hannes Villemsoniga ja see tuli uuesti teha.

“Sügav kummardus Tartu poistele sellise filmi eest ja ma arvan, et ka tallinlastel oleks sarnast filmi vaja, kus räägitaks, mis elu elati Tallinna videokinodes ja kuidas seal videokassetid ringi liikusid. See oli natuke teine maailm, kus oli rohkem vene ja soome keelt,” ütles festivali programmi koostaja Helmut Jänes.

Esitlusele oli tulnud ka Voldemar Nikolajev, kes oli sel ajal Viljandi kinomees ja videonäitaja. “Ööd ja pävad vahiti neid filme. Robocopid, Rambod, Politseiakadeemiad vahiti ribadeks,” meenutas ta. “Naisel oli oma videomakk, minul oma videomakk, pilet maksis ainult 20 kopikat, aga rahvast oli murdu ja see tõi ikka raha sisse. Tänu sellele, et olid eestikeelsed filmid.”

Pärast filmi demonstreeris Hannes Villemson, kuidas filmile otsetõlke tegemine omal ajal käis ja luges rahva rõõmuks 15 minutit teksti 80ndate hittkomöödiale “Palja relvaga”.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz