Riigi ilmateenistus vaatas üle ilmarekordid ja leidis, et Eestis on peetud munadepühi temperatuurivahemikus -18,5 kuni +22,9 kraadi.
Kõige soojem oli pühade ajal 2000. aasta 23. aprillil Valgas, kus mõõdeti 22,9 soojakraadi. Kõige külmem oli aga 1942. aasta 5. aprillil Jõgeval, mil mõõdeti 18,5 külmakraadi.
Kõige rohkem päikest paistis aga 2011. aasta 24. aprillil, mil Sõrves paistis päike 14,6 tundi. Seevastu kahel aastal 55-st, 1988. ja 1998. aastal, ei paistnud pühade ajal minutitki päikest.
Kõige sajusem püha oli 1994. aasta 3. aprillil Lääne-Nigulas, kus sadas 18,3 millimeetrit. 24 aastal 95-st ei sadanud pühade ajal piiskagi.
Kõige paksem lumi oli maas 1. aprillil 1956. aastal, kui Kagu-Eestis Misso vallas asuvas Mauri külas oli maas 62 sentimeetrit lund. Kõikjal Eestis oli lumi maas neljal aastal – 1958., 1970., 1996. ja 2013. aastal.
Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad – on liikuvad pühad, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Püha langeb päevadele vahemikus 22. märts kuni 25. aprill, seetõttu on ka ilmad nii muutlikud, selgitas ilmateenistus.