Põder. Urmas Lauri
Neljapäeva õhtul päästis koeraga metsarajal jooksutrenni tegev Jaanus Müür põdra eest puu otsa roninud mehe. Viiekümnendais mees oli sinna põgenenud põdralehma eest, kes oli oma vasikatega jooksurajal ega mõelnudki sealt ära liikuda. „Ega ta jooksjaissegi eriti hästi suhtunud,” iseloomustas Müür põtra.
Jooksurajal trenni teinud inimeste karjed põtra ei heidutanud, kuid koera haukumine peletas looma lõpuks eemale.
„Tänu meie julgele ja otsustavale suhtumisele, eriti koera poolt oma seisukoha avaldamisele suutsime ikkagi muuta põdra suhtumist ja ta valis treenimiseks teise koha,” meenutas Müür vahejuhtumit jooksurajal. „Päästetud mees ohkas kergendatult, et saab nüüd kodu poole minna, ütles vaid, et hull loom.”
Müür nentis, et eriti ei meeldinud põdra suhtumine ei temale ega ka koerale. „On ju öeldud, et kui kasutad jooksurada treenimiseks, siis arvesta ka teistega, kes soovivad jooksurajal treenida,” selgitas Müür muheldes. „Õnnelik mees sai puu otsast alla tulla ja võtta suuna kodu poole ning mõelda, kas tervisesport on ikka tervisele kasulik.”
Seesama põder ajab seal ammu oma asja, teadis Müür rääkida. „Juba paar aastat tagasi olen teda raudteetammi lähistel näinud,” meenutas Müür. „Siis oli ta noorem ja natuke arem, aastatega on ta aina julgemaks läinud.”
Jaanus Müüri sõnul tuleks asjaomastel ametnikel tõsiselt kaaluda, kas selle põdralehma koht on Paralepa metsas. „Loom on ju koeri rünnanud, lapsi hirmutanud. Kui jalalöögiga pihta saad, mis siis?” küsis Müür. „Mina pooldaks, et keskkonnaametnikud hindaks põdraga seonduvad riskid läbi ja koliksid ta võimaluse korral kuhugi mujale.”
„Kõige ohtlikum ongi põdralehm,” teadis jahimees Aarne Taal rääkida. „Põder muidu eriti ründaja ei ole, ent kui inimene satub vasika ja ema vahele, läheb põdralehm vasikat kaitstes rünnakule.”
Põtra on Taali sõnul tema elukohast üsna lootuseta eemale peletada „Tal on oma elamiskoht ja ta ei taha sealt ju ära minna,” nentis Taal. Põder peab omaks üsna suurt territooriumi. „Talvel elutseb ta ühes, suvel teises kohas.”
Taal avaldas lootust, et koos Haapsalu jahiseltsiga õnnestub tülikas loom kohast, mida viimane enda omaks peab, kaugemale tõrjuda.
Martin loob korra. Valimistel teame kõik kellele hääl anda!
Käin ka Paralepa terviserajal jooksmas ja oma kogemustest võin kinnitada, et probleem ei ole põtrades vaid koeraomanikes, kes oma lemmikutel metsas omapäi tegutseda lasevad. Mitmel korral olen pidanud jooksmise katkestama selleks, et urisev-klähviv koer, kes omaniku sõnul on väga sõbralik ja soovib vastutulijat vaid nuusutada, mind siis põhjalikult nuhutada saaks. On olnud juhuseid kus “muidu kuulekas” koer sööstis taga ajama kitse, kes pahaaimamatult “valel ajal” terviserada ületama juhtus (ma ei tea kuidas need tagaajamised on lõppenud, aga eelmisel kevadel oli Fra Mare lähedal terviseraja ääres üks põdravasikas surnud…). Olen ka korduvalt kokku puutunud põdraga, aga erinevalt koertest, ei ole tema… Loe rohkem »
Eelpool mainitakse, et põder ründab koera (omanik võiks ju siis põdrale seletada, et koer on muidu sõbralik ja soovib teda vaid nuusutada), ka lehes eelnevalt avaldatud põdra ründamislugudes on olnud tegemist koertega, ja mitte väikeste sülekoerakestega, vaid saksa lambakoertega. Süüdimatult antakse teada, et põder jooksis metsa, koer järel…Kes ja kuidas peaks siis põdravasikat kaitsma? Ja kes kaitseb sporti tegevat inimest terviserajal vabalt ringi uitavate koerte eest?
Algul saadame metsast minema põdrad ja siis jõuab järg tervisesportlasteni 😉
Ära aja jama! Lahtised koerad on probleem, ei vaidle vastu, eelkõige peaks see olema koeraomaniku probleem. Lahtiselt saab (ka metsas) hoida ainult koera, kes kuuletub omanikule ja ei tunne liigset huvi teiste isendite vastu (ehk kes jookseb ka lahtiselt omaniku juures). Ta ainult nuusutab, ei ole õigustus, see koer ei allu peremehele 100%, seega peab olema rihma otsas. Metsloom ei tohiks samuti inimese vastu huvi üles näidata, ning oma arenenud meelte tõttu pigem väldib kontakti. See loom kes ei väldi kontakti, vähe sellest, ründab inimest ja otsib kontakti, on tavapärasest kaugel ja see lõpeb ükskord halvasti (kui selles osas midagi… Loe rohkem »
Eile TV3-s näidati, kuidas Nõmmel eksis üks põder ära. Tehti uinutav süst ja eksija viidi kaugemale metsa ära. See on nüüd teie meelest barbaarsus kuulge loodusesõbrad. Te tahate vist, et ühel päeval viiakse mõni jooksja või vankriga jalutaja surnukuuri. See juhtub varem või hiljem niikuinii, Põdra jalahoop on nii tugev, et 80-ndate algul lõi ühel seenelisel zaporožetsi esiuksest läbi. Igatahes meie kollektiiv raudteejaama oja silda enam ei ületa.
Las teised riskivad kui tahavad. Linnavalitsuse pargis põõsaste varjus on turvalisem õlut juua.
Sul on head ideed, Pook ja oled vaimukas ka. Kuid teemasse – kahtlemata on mets põtradele ja muudele loomadele kodu ja inimene seal külaline ning ohuolukorras peaks tõesti midagi lärmi tegevat kaasas olema.
tahaks seda kommentaari kohe laikida
Laikimeseks on sul varsti võimalus- pärast seda,kui oled põdralt füüsilise noomituse saanud. Juhul, kui muidugi hinges oled.
kui hunti-põtra kardad, ära metsa mine. minegi rahus õllekasse – seal on omasuguste seas turvaline õlle allalibistamise kõrvale põdrahirmujuttu puhuda
“Pioneer ei karda hunti, annab talle vastu lonti…”?
Tõsiselt rääkides, oled suurulukile või suurkiskjale nagu õletuust (teeb sinuga mis aga ise tahab). Mets ei ole mingi Bambi multikas kus kõik koos lõbusalt kepsutavad ja vilet lasevad. See on jagatud territoorium.
Hõikumise ja paugutamisega sa kaua seal oma olemasolu ei õigusta, kui
metsloomadel saab kombeks inimest tuustida.
Ootaks põnevusega uusi kokupuuteid ja eriti puuotsa ronimisi. Varsti saavutab Haapsalu kiirema puuotsaronijate tiitli kogu Euroopas. Redelite kaasaskandmine muutub linnapildis tavanähtuseks. Kõikidele turistidele pakutakse saabudes rentida redel. Linnas avatakse mitu redelimüügi kauplust ja rendiäri. Mõne aja pärast ehitatakse suur redelitootmise tehas, mis annab tööd sadadele haapsallastele.
Su jutt on jumala õige- ma eespool kirjeldasin oma kohtumist põdraga. Kirjutaga jutuubi moose attack ja saate targemaks.
Peale nende kahe on säästuka ja turu juures arvamusliidreid veel.
võikski sinna “inimese väljamõeldisse” asustada džunglist metsiku tiigri, siis sa saaksid “tiigri kodu” austades meile praktikas tarka käitumist demonstreerida.
Küsimisega on meie kultuuris vähe teised lood- https://www.youtube.com/watch?v=FM_-DjMlnzE
ei ole üldsegi naljakas. Üldiselt metsloom taganeb võivarjub, kui inimesega kohtub,kuid on üksikuid isendeid, nagu seal paralepaski,kes võib rünnata,eriti kui on vasikaga. Võiks soovitada inimestel tasku pista mingi ,,paugutaja,,nagu need mis poisikesed jõulude ja uue aasta paiku teinekord linnavahel tossutavad, saaks kuidagi looma ehmatada eemale kui olukord kriitiliseks kisub.
Parkmets on inimese väljamõeldis ja mingi ametnike termin! Mets on metsaelanike KODU ja inimene on külaline… Minge dzhunglisse ja pange seal ka tiigriemand “paika”… Kui nii kõvad mehed olete! Kui ei tea, kuidas külas käituda… lugege või küsige targematelt…
“See, kes küsib, on rumal viis minutit, see, kes ei küsi, jääb aga igavesti lolliks…” (Hiina vanasõna)
Tahaks näha seda Poogi nime all kommenteeriat , kes niisugust vaimuvaesust välja ajab !
Poogil endal ei ole arvutitki !
Sama Kübega .
Ma aiman kes see vóib-olla.Toimetaja vòiks kybe ja poogi arulagedad kommentaarid blokeerida.Kas tegemist ei ole P. ga?On aegajalt halvustavaid ja hea tava vastaseid kommentaare.
Kulla 21.30, seekord on poogil õigus-asi on Paralepas juba ammu ohtlik. Ja nagu inimestega,siis ka muus loomariigis põlvkonnad vahetuvad. Sest u. 50 aastat tagasi tuli samas Paralepa metsas mulle põder kallale,kusjuures isapõder maikuus ning läheduses polnud ühtegi põdra-noorukit. Mind päästis ainult kiire männi taha hüppamine ning põder tagasi ei tulnud. Noortel naistel,kes lehti ei loe ja ka metsavahel ,nina moblas lapsevankritega tšillivad,tuleks moblad ära võtta. Sest käruga puu taha ei hüppa. Aga tippige moose attack juutuubi-võib-olla tuleb mõistus koju.
Sa oled ju taksojuht.