7

Swedbank: Eesti majanduskasv kiireneb, kuid tööjõudu napib

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Maailmamajanduse ja Eesti kaubanduspartnerite kasvuväljavaade on viimastel kuudel paranenud. Tugevam välisnõudlus toetab Eestis juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil).

tonu-mertsina-65954768Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal taastub. Sel aastal peaks tarbimise kasv aeglustuma, kuid järgmisel aastal kiireneb see taas. Me jääme oma jaanuari prognoosis avaldatud majanduskasvu juurde. Investeeringute kasvu taastumine kiirendab meie hinnangul Eesti majanduskasvu sel aastal 2,2 protsendini. Tarbimise kiirem kasv annab aga järgmisel aastal täiendava jõu majanduskasvule, mis ulatub siis 2,8 protsendini. Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima. Mitteaktiivsus väheneb, kuid töövõimereform suurendab töötute arvu. Hinnatõus kiireneb sel aastal üle 3%.

Tugevam välisnõudlus parandab ettevõtete ekspordivõimalusi

Aasta alguses jätkus Eesti tööstussektori tootmismahtude tugev kasv ning selle sektori kasvu väljavaade on paranenud. Tööstussektori kasvule on toeks tugevam välisnõudlus. See toetab juba kiirenenud ekspordikasvu püsimist. Samuti on järsult kiirenenud tootja- ja ekspordihindade kasv, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. Samuti peaks see lubama ettevõtetel teha rohkem kulutusi investeeringuteks.

Selle aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.  

Investeeringute kasv taastub sel aastal

Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranenud. Meie prognoosi järgi valitsemissektori ja ettevõtete investeeringute kasv sel aastal taastub ning see toob juba neli aastat kestnud langusest välja kogumajanduse investeeringud. Valitsussektor suurendab oma investeeringuid Eestile eraldatud EL struktuurivahendite toel. Ettevõtete investeeringute kasvu soodustavad müügihindade kasv, paremad ekspordivõimalused, vähenev kasutamata kapital ning madalad laenuintressimäärad. Kuigi Euribori languse põhi on tõenäoliselt juba sel aastal, jäävad turuintressimäärad lähiaastatel madalaks ning on toeks investeeringute finantseerimisel. Käesoleva aasta investeeringuid (samuti ka importi) suurendab oluliselt ühekordse tehinguna Tallinki laeva ostmine – see tekitab baasefekti järgmisse aastasse, mistõttu investeeringute kasv siis järsult aeglustub. Ilma nimetatud ühekordse suurtehinguta kasvaksid investeeringud mõõduka tempoga.

Möödunud aastal kogumajanduse tootlikkuse kasv taastus. Tootlikkus peaks ka sel aastal kasvama ning meie hinnangul vahe tootlikkuse nominaalkasvu ja palgakasvu vahel väheneb. See aitab kaasa ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemisele.

Mitteaktiivsus alaneb, kuid töövõimereform suurendab töötute arvu

Vabade töökohtade arv on pidevalt suurenenud ning tööjõu nappus on Eesti ettevõtete jaoks muutunud üha tõsisemaks probleemiks. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii tööjõupuudus kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob aga endaga kaasa töötute arvu suurenemise. Meie prognoosi järgi tõuseb töötuse määr sel aastal 7,6 protsendini ning järgmisel aastal 7,9 protsendini.

Hinnatõus kiireneb

Toorainete kallinemise ja aktsiisimaksude tõstmise mõjul kiireneb hinnatõus sel aastal 3,2 protsendini. Järgmisel aastal hinnakasvu kiirenemine veidi raugeb. Kuna palga nominaalkasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, mis võib tarbimist piirata. Jaekaubanduse müügitulu reaalkasv on juba aeglustumas. Tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule järgmisel aastal kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt. See parandab elanike ostujõudu ja tugevdab taas nende tarbimist.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ei usu
Ei usu

Majanduskasv kiireneb, tööjõudu napib. Panused kasvavad. muidugi muidugi. Loomulikult nii ongi. Ida-Virumaal kümnete tuhandete kaupa töötuid + muud töötud üle riigi. Aga ikka napib jah? Ei maksa iga panga PR osakonna kirjutatud tellimuslugu tõe pähe võtta.

noriv napp
noriv napp

tööjõudu napib? Mini kopa renditund on 25€. Pane labidamees siis 5€ kõrvale ja vaata tootlikust.

mõttetu
mõttetu

demagoogia , napib neid kes on nõus 300 euro eest orjama

Mnjah:)
Mnjah:)

Vot nii juhtubki kui teoreetik ei puutu kokku reaalse eluga ning teeb omaenese tarkusega analüüsi numbrite põhjal, mille reaalse sisu taha ei näe.
Küsimus Eestis ei ole mitte tööjõu puudumises vaid kvalifitseeritud tööjõu olemasolus ehk riigi haridustellimus on suunatu hobihariduse andmisele, aga mitte vajaliku tööjõuvajaduse täitmisele. Sisuliselt oleks inimesi küll, aga puudub vajalik haridus. Kindlasti on ka teisi mõjufaktoreid (a la piirkonnas ei ela vajalikul määral inimesi, ühistransport ei võimalda töölkäimist jms) kuid põhiline on ikka kvalifikatsioonis.

vaguneid
vaguneid

jääb napiks, et kasumit eestist välja vedada

kk
kk

Olge mureta, peagi kupatatakse 10 000 kalevipoega UK-st välja. Neist pooled jäävad ilmselt mujale õnne otsima, pooled tulevad koju. 5000 tööotsijat naksti juures.

uskmatu+toomas
uskmatu+toomas

Tööjõudu napib aga seoses tööjõureformiga pidi töötuks jääma õige suur protsent inimesi.Pealegi Ukrainale antud viisavabadus avaldab meile varsti tugevat mõju st.väikesed palgad lüüakse veelgi alla.

wpDiscuz