4

Kalle Muuli: pagulaste vastuvõtmise kord tuleb üle vaadata

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kalle Muuli.

KALLE MUULIKui aasta tagasi pidasid Eesti kodanikud pagulasi ühiskondlikult kõige olulisemaks probleemiks, siis praegu peab neid probleemiks vaid kaks protsenti kodanikest. Selliseid tulemusi näitasid sel nädalal avaldatud avaliku arvamuse uuringu tulemused. Meelemuutust on raske seletada millegi muuga kui meediapildi muutumisega. Tundub, et inimesed peavad probleemiks ennekõike seda, mida peab probleemiks ajakirjandus.

Aasta jooksul on Eestisse toodud sadakond kvoodipagulast (võiks ka öelda: kvoodipagulaste arv Eestis on mitmekordistunud), aga kuna ajakirjandus on lõpetanud foto- ja videorohkete uudiste edastamise Lõuna-Euroopasse saabuvaist paadipõgenikest, siis ei tekita pagulased ka ühel kaugel väikesel põhjamaal enam nii palju hirmu ja ärevust. Kui üle okastraadi Euroopasse ronivaid sõjapõgenikke ikka hommikul ajalehest ja õhtul televiisorist ei näe, siis paistab Eesti kohe hulga turvalisem paik olevat, ehkki tegelikult on see kogu aeg nii olnud. Aasta jooksul toimunud muutus inimeste hoiakutes on kahtlemata õige ja hea, sest pagulased pole kunagi olnud ega ole ka praegu Eestis suur probleem. Moslemid ei taha siia tulla ja need vähesedki, kes eksikombel tulevad, lasevad siit varsti jalga, sest Saksamaal, Belgias või Rootsis on neil suurtes moslemikogukondades palju hõlpsam uue eluga kohaneda.

Meie probleem pole mitte põgenikehordid ja suur sisseränne, vaid vastupidi, liiga suur väljaränne ja negatiivne loomulik iive. Kahel viimasel aastal on Eesti rahvaarv positiivse rändesaldo tõttu küll õige pisut kasvanud, aga seda pärast peaaegu veerand sajandit kestnud kiiret vähenemist.

Igal aastal sureb Eestis paar tuhat inimest rohkem, kui sünnib. See tähendab, et ilma sisserändeta me sureksime välja. Meeldib see kellelegi või mitte, aga on tõsiasi, et rahvana püsima jäämiseks vajame sisserännet, kuni meie loomulik iive on negatiivne.

Ometi ei vaja me valimatut sisserännet. Me ei vaja kurjategijaid ja me ei vaja inimesi, kes ei taha omaks võtta meie kombeid. Me vajame inimesi, kes tahavad panustada siinsesse ühiskonda; kes tulevad siia tööd tegema ja oma kodu looma; kes on valmis elama siinsete seaduste ja kommete kohaselt ning tahavad saada osaks Eesti rahvast. Selles mõttes on esimesed kvoodipagulased valmistanud tõelise pettumuse.

Meie ametnikud teevad nii välismaal põgenike tausta kontrollides kui ka siin neid abistades kindlasti oma tööd korralikult, kuid lootus, et nad suudavad põgenikelaagritest välja valida tublisid inimesi, kellest ka meie ühiskonnale palju kasu oleks, ei ole vähemalt esimese aasta jooksul täitunud.

Kaks rasket kuritegu – üks Haapsalus ja teine Tallinnas – kõigest poolesaja täiskasvanud kvoodipagulase kohta peaaegu kohe pärast nende siiasaabumist ei saa olla juhus. Pigem viitab see väga suurtele kohanemisraskustele. Nii nagu viitab väga suurtele kohanemisraskustele seegi, et terve aasta jooksul pole peaaegu ükski pagulane suutnud püsivat tööd leida, ehkki tööpuudust Eestis pole.

Umbes 25 pagulast on peaaegu kohe pärast siiasaabumist läinud Eestist ära pikemale reisile. See näitab, et nad ei püüagi siin kohaneda ega tööd leida, vaid otsivad kohta ja võimalust lahkumiseks. Väga võimalik, et tegelikult nad ongi juba lahkunud ega naase „reisilt” enam kunagi.

Iseenesest on muidugi hea, kui inimesed, kes ei taha siin elada, ära lähevad. Nii on parem kõigile. Mõtlema paneb ainult see, et me oleme ju nende taustakontrolliks, väljavalimiseks ja ümberpaigutamiseks raisanud suuri summasid, mis kuluksid marjaks ära Eesti enda sotsiaalprobleemide lahendamisel. Mõistlik peremees ei tee kulusid, mis tulu ei tõota. Ilmselgelt on aeg teha üks korralik inventuur.

Valitsus peab vaatama läbi seni rändekvoodi alusel Eestisse toodud pagulaste vastuvõtmise tulemused ja selgitama välja põhjused, miks pagulasperedel on suuri raskusi töö leidmisel ja Eesti eluga kohanemisel. Seni, kuni pole säärast vahekokkuvõtet tehtud ega pagulaste vastuvõtmise reegleid üle vaadatud, ei tohiks uusi pagulasi Eestisse tuua.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Graal777
Graal777

Seekord on Kallel õigus. Moslemid ei integreeru mitte kunagi meie ühiskonda.

mõttetu+demagoogia
mõttetu+demagoogia

2% kle MUULI mine maga kaineks

ei tohiks vs ei tohi
ei tohiks vs ei tohi

“….ei tohiks uusi pagulasi Eestisse tuua.” Kalle Muuli, lugesin hinge kinni hoides lugu ja hing hõiskas kuni viimase lause lõpuni: kas Riigikogus kui riigi saatust määravas võimuorganis istuv mees on otsustusvõimeline või kordab taas -ks lõpuga (ei võiks, tohiks, peaks jmt) sõnu? Kahjuks kordaski. Millal hakkate teie seal millegi üle otsustama Brüsseli poole kõõritamata/lõõritamata?.

jah
jah

tuleb ikka suhu ja hänna alla ka vaadata

wpDiscuz