Tühjad korterid Rõudes. Foto: Urmas Lauri
Seoses sagenevate juhtumitega, kus riigile loovutatakse kasutuna seisvat kinnisvara, loob riik probleemiga tegelemiseks töörühma.
Rahandusministeeriumi ning elamupoliitika eest vastutava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös kutsutakse kokku töörühm, kuhu kaasatakse ka kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni ja kohalike omavalitsuste esindajad, teatas rahandusministeerium.
Kohtla-Järve linnavolikogu tegi veebruari alguses pretsenditu otsuse, loovutades 31 munitsipaalkorterit riigile, et vabaneda nende ülalpidamisega kaasnevatest kulutustest. Riigihalduse minister Mihhail Korbi sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus kohalik omavalitsus, kelle ülesanne on korraldada oma haldusterritooriumil elamu- ja kommunaalmajandust, loovutab riigile mitukümmend mahajäetud korterit. Minister avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused ja eraomanikud ei järgi Kohtla-Järve linna eeskuju ning probleemile otsitakse lahendust eelkõige kohalikust omavalitsusest.
“Kinnisvarast loobumine ei ole lahendus, kuid näitab, et probleem on kasvanud kohalikule omavalitsusele üle pea, olukord vajab riigi sekkumist ning teema terviklikku analüüsi,” ütles Korb pressiteates. “Tegemist ei ole ainult kinnisvara ja riigivara valitsemise probleemiga, vaid laiema teemaga, mis hõlmab regionaalpoliitikat, elamupoliitikat, sotsiaalpoliitikat ja linnaruumi planeerimist. Lahendused tuleb välja töötada riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellis eelmise aasta lõpus tühjenevate korterelamute ja korteriühistu võlgnevuste probleemi lahenduste võrdleva õigusliku analüüsi, mille põhieesmärk oli analüüsida olemasolevaid õiguslikke lahendusi ning töötada välja metoodika nendes rakendamiseks korteriühistute võlgnevuste probleemi lahendamisel, asetades seejuures kesksele kohale oma makseid korrektselt tasuvate elanike huvid.
Vastavalt asjaõigusseadusele saab iga omanik kinnisomandist loobuda ja see läheb üle riigile, kelle esindaja on rahandusministeerium. Seni on seda võimalust kasutanud eraomanikud. 2016. aasta lõpus hakkas riigi kasuks loobutud kinnisomandite arv näitama kasvu, eriti korterite osas. Kui 2013-2015 loobuti keskmiselt 10 kinnistust aastas, siis 2016. aastal oli selliseid loobumisi 38.
Varasematel aastatel olid tüüpilisteks loobutud kinnistuteks uusarenduspiirkondades asuvad välja ehitamata teede ja tänavate alused maad ja elektrienergia liitumiskilbi alused maad. 2016. aastal kasvas korteritest loobumine ja riigile anti üle 16 korterit, millest 11 asub Ida-Virumaal.
2017. aasta alguses on riigile üle antud või andmisel 58 korterit, seehulgas 4 üksikut korterit eraomanike poolt, 31 korterit Kohtla-Järve linna poolt ja kaks asustamata 12-korteriga korterelamut eraomaniku poolt Martna vallas. Korterite üleandmise tüüpiliseks põhjuseks on, et korteritega seotud ülalpidamiskulude maksmine käib omanikele üle jõu ja kortereid ei ole võimalik müüa, sest puudub nõudlus.