0

Gripp on nõudnud juba 23 inimelu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu perearstikeskus. Foto: Arvo Tarmula

Terviseameti andmetel on tänavusel haigestumishooajal grippi haigestumine nõudnud juba 23 inimese elu, ühtlasi püsib hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kõrgena.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv neljandal nädalal oluliselt ei kasvanud, grippi ja gripitaolistesse haigustesse haigestunute hulk nende hulgas isegi pisut langes. Haiglaravi on hooaja algusest alates vajanud 706 inimest, gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest, märkis terviseamet.

Jaanuari viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6603 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 501,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal, ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu märgiti Lääne-, Järva-, Harju-, Viljandi- ja Võrumaal. Mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmetel langesid eelmisel nädalal gripitaolised haigestumised 10 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmas, üksnes tööealiste seas püsis gripp samal tasemel. Grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas eelmisel nädalal pisut langema jäädes 61 protsendi juurde, samas hakkas kasvama muude viirustega seotud haigestumiste arv. Võttes arvesse sentinel-seire andmeid ja etioloogilise pildi muutusi võib prognoosida hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste stabiliseerumist, mis tähendab, et haigestumiste arv nädalas enam oluliselt tõusta ei tohiks.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 706 patsienti, neist peaaegu 50 protsenti on olnud üle 65-aastased, 17 protsenti tööealised. Laste osakaal vanusrühmas 0-4 vähenes kuni 22 protsentini. Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 69 inimest, neist kaks last vanuses 0-4, üks laps vanuses 5-14, 14 inimest vanuses 18-64 eluaastat, ülejäänud 52 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, kaks paigutati intensiivi palavikuga seotud krampide tõttu ennetaval põhimõttel, kahe vanusrühmas 18-64 patsiendi kohta puuduvad andmed krooniliste haiguste olemasolu kohta, ülejäänud 64 inimest ehk 92,7 protsenti kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka krooniliste haiguste tõttu. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Üheksa haigla edastatud andmetel on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud sel hooajal 23 inimest, neist üks seitsmekuune laps, ülejäänud olid patsiendid vanuses üle 65 eluaasta. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamisteks riskiteguriteks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz