5

Ivar Kaldasaun: päästjaid on raske leida

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Ivar Kaldasaun Foto: Arvo Tarmula

Ivar Kaldasaun. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaa päästeametil on selg vastu seina, tunnistab Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Põlvest põlve päästjatööd teinud inimesed saavad ühel hetkel otsa, ja kui uusi peale ei tule, pole ei teenust ega ka komandot.

Sügisel peeti päästeameti tulevikku analüüsiv konverents, kus oli hinnang ameti jätkusuutlikkusele rahapuuduse tõttu üsna pessimistlik?

Nii see on.

Uuringust tuli välja ka see, et Läänemaa komandode väljakutsed on ühed kallimad Eestis.

See analüüs oli koostatud väljakutsete põhjal ja selles ei olnud arvestatud ennetussõite. Kui need lisada, siis pilt tasakaalustub. Enamikus komandodes käivad päästjad rohkem ennetustööd tegemas kui väljakutsetel. Ainult suuremais komandodes – Tartus, Pärnus, Tallinnas – on operatiivsõite rohkem kui ennetust. Väiksemad komandod, kus praktikat on vähe, teevad rohkem ka harjutusi ja õppusi. Ka nende lisamine muudab pilti.

Kas see võib taas viia komandode sulgemiseni?

Ega sulgemiste jutt ole kuhugi kadunud. Meil on Eestis olnud 140 päästjate värbamise konkurssi, mis lõppesid tulemuseta. Üks näide on Läänemaal Nõva, aga isegi Tallinnas lõpevad konkursid nulliga.

Meie palgatase on Eesti riigiametnike ja riigikaitsetöötajate omast 30 protsenti madalam, aga me kandideerime samal personaliturul. Kõik me tahame keskharidusega töötajat, kes suudab mõelda, teab natuke füüsikast ja keemiast. Samuti peab tal olema füüsiline võimekus, kutseharidus ja ta peab pidevalt läbima teadmiste kontrolle. Kui kaitseväes või politsei- ja piirivalves või vanglaametis suudetakse maksta 20–30 protsenti kõrgemat palka, ongi tulemus 140 nulliga konkurssi.

Me võime tantsida või teha mida iganes, aga ühel hetkel saavad meil ka need põlvest põlve traditsioonidega inimesed otsa. Kui komandos päästjaid tööl ei ole, pole ka teenust ega komandot. Selles suhtes oleme selg vastu seina.

Loe pikemalt laupäevasest Lääne Elu paberlehest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tarmo+Heinleht
Tarmo+Heinleht
See et palgaga teistele maksumaksja poolt rahastatud ametitele alla jäädakse näitab nõrka juhtimist kas siis ameti juhtkonna või ministeeriumi tasandil. Kusjuures Politsei ja Piirivalve amet on samuti Siseministeeriumi haldusalas. Teisena on näppu lõigatud ka koolitustaseme liigse tõstmisega. Selle all pean ma silmas Päästja 1 taseme kaotamist. See lööb kõige valusamalt Pk1 ja Pk2 tasandi komandosid. Ma arvan et praegugi on enamusel päästjatest, kes on staašiga 5 ja enam aastat (ma pean silmas tavalist päästjat mitte meeskonnavanemaid) esimeseks kutsetasandiks Päästja 1. Tavalise päästja puhul töötaks se kindlasti ka praegu, mis puudutab madalama astme komandosid. Minul endal on ka Päästja 1 kutse,… Loe rohkem »
palgaks
palgaks

2000 kätte, koolitus, treeningud ja tasuta vee-ja sanatoorsed taastused kordki aastas ja ongi päästjad leitud.

maali
maali

otsige tikutulega

Jane
Jane

Päästjad, politseinikud ei tohigi streikida, see on neil seadusega keelatud, ehk ole rahul mis neile antakse.

Olukord
Olukord

Kui vaja siis antakse raha juurde. Selleks tuleb korralikult survet avaldada.

wpDiscuz