Tarbijahindade kasv kiirenes detsembris nii Eestis kui ka euroalal tervikuna. Eestis kiirenes inflatsioon detsembris 1,0%lt 2,2%ni, euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus samal ajal 1,1%ni, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai (pildil).
Aasta esimesel poolel toimunud hinnalanguse tõttu jäi möödunud aasta keskmine inflatsioon nulli lähedale (0,1%). Detsembri hinnakasvus andsid tooni iga-aastased hooajalised tegurid: puu- ja köögiviljade kallinemine, alkoholi ning riiete ja jalatsite allahindlused. Tavapäraseks on muutumas lennupiletite hindade suur hüplikkus − detsembris kallinesid lennupiletid novembriga võrreldes 30% ja põhjustasid poole kuisest tarbijakorvi hinnakasvust.
Viimastel kuudel kiirenes inflatsioon peamiselt energia hindade kallinemise tõttu. Juba eelmise aasta algusest maailmaturul kallinema hakanud nafta tõstis eelmise aasta jooksul mootorikütuste hindu 20%. 2016. aasta alguses hakkasid maailmaturul kallinema ka toiduained. Need mõjud avaldusid tarbijahindades tugevamalt teisel poolaastal, kuid toiduainete kallinemine muutus laiapõhjaliseks alles aasta viimastel kuudel. Toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid aasta kokkuvõttes 1,6%.
Eesti majanduse olukord oli eelmisel aastal kaupade ja teenuste kallinemiseks küll soodne, ent märgatavat hinnakasvu see kaasa ei toonud. Suhteliselt kiire palgakasv aitas kaasa tarbijate ostujõu suurenemisele. Sissetulekute kasvu soodustas ka tööpuuduse vähenemine. Alusinflatsioon (teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv) oli kogu aasta vältel siiski väike, sest tänu kesistele hinnasurvetele välismajanduses jätkasid tööstustoodete impordihinnad langemist. Lisaks takistas alusinflatsiooni kiirenemist tarbijate suurenenud säästmine, mis piiras nõudluspoolset hinnasurvet.
2017. aastal kujuneb Eesti hinnakasv eeldatavalt kiiremaks kui euroalal keskmiselt. Selle taga on eelkõige aktsiisitõusude mõju. Aasta keskmiseks hinnakasvuks kujuneb Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 2,8%.
