Riiklik haridussüsteemi hindamine on iga riigi kohustus, et tagada hariduse kõrgetasemeline toimimine. Hindamised riiklike haridustulemuste üle on loodud, et võrrelda erinevaid haridussüsteeme nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasandil. Uuringud, nende hulgas ka PISA, põhinevad õpilaste testimisel, keskendudes peamiselt kvantitatiivsetele tulemustele hariduses.
“On väga tore, et Eesti tulemused PISA testis on ühed maailma parimatest, kuid Õpilasliit leiab, et hariduse edukuse hindamine peaks olema suunatud seniselt rohkem kvalitatiivsetele meetoditele nagu koolirõõm, väljalangevus ja edasine haridustee. Me usume, et võti kõrgekvaliteedilise hariduseni seisneb hea ja sõbraliku õpikeskkonna loomisel, vaid nii tunnevad õpilased end koolis turvaliselt ja motiveeritult. PISA tulemused annavad hea ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid see ei tohiks jääda ainsaks kriteeriumiks,” sõnab Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas (pildil).
Õpilasesinduste liidu esimees sõnas, et hea tulemus PISA testis ei võrdu automaatselt hea haridusega. “PISA annab meile väärtusliku andmekogumiku, kuid sellel ei tohiks olla suurt osakaalu meie haridussüsteemi debatis, tõlgendades, et head tulemused võrduvad hea haridussüsteemiga. Riigi puhul on arusaadav, et soovitakse saada tagasisidet õppetööle tasemetööde ja eksamite kaudu, ent koolide taseme või “headuse” võrdlemiseks pole see piisav infoallikas.”
Eesti Õpilasesinduste Liit on seisukohal, et koolide ja õpilaste, antud juhul haridussüsteemide, reastamine pelgalt testide tulemuste põhjal on liiga ühekülgne ja pinnapealne. Selliselt saadud tulemus ei kajasta reaalset olukorda haridussüsteemis. Ideaalne võrdlemise süsteem on selline, mis ei ole liialt kaldu testimise teel saadud tulemuste võrdlemise poole. Väga oluline on kaasata ja rõhutada pingerea koostamisel erinevaid kriteeriume, sealhulgas õpilase õnnelikkus, lisavõimaluste hulka koolis, arvestada õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta jne.
Tervitame, et PISA hindamine ei põhine ainult faktiteadmistel, vaid on tihedalt seotud ka oskustega, mis tulevad kasuks ka tulevasel tööturul: finantskirjaoskuse arendamine, koostööoskus, eluliste probleemide mõistmine ja iseseisev lahendamine. Loodame, et tulemuste analüüsiga tuuakse õppekavasse juurde pigem meetodeid, mis suurendavad õpilaste oskusi kriitiliselt mõelda, lahendada iseseisvalt ülesandeid ja töötada meeskonnas.
Meil on hea meel, et Eesti õpilased on tulemustelt maailma tipus, kuid õpilasesindajad on veendunud, et fookus peaks liikuma praeguselt kvantitatiivselt rohkem kvalitatiivsete aspektide poole. See tähendab, et rohkem tuleks eelistada õpilaste heaolu kõrgetele testitulemustele.
Jääme huviga ootame 2017. aasta aprillis avalikustatavat analüüsi osa õpilaste heaolu kohta ning tuleva aasta sügisel avaldatavat meeskondlike probleemilahenduse oskuste tulemusi. Loodame, et ka need tulemused on meie jaoks sama rõõmustavad.
Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. Eesti Õpilasesinduste Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.
Hea ettevalmistus pisa testideks ei anna veel jalgealust läbilöögiks tegelikus elus.Neid teadmisi tuleb ka osata kasutada.
Lapselaps lõpetas mullu gümnaasiumi ja kui tark ta oli lõpuklassides aga nüüd töömehe elu natuke elanud on muutunud vägagi tagasihoidlikuks.