Okase galeriis näeb „Suure maalritöö” originaalpilte ja Eesti säravamaid noori kunstnikke.
Kuraator Liisa Kaljula on oma kodulinna Haapsallu toonud kokku Eesti praegusaja kõige säravamad ja põnevamad noored Eesti maalikunstnikud.
„Näituse tegemise põhjus on selles, et viimastel aastatel on Eesti noored maalikunstnikud teinud väga põnevaid asju. Tahtsin kokku koguda kõige säravamad noored maalijad Eestis, kes tegelevad uuendusliku maali suunaga ja panna nad siin näitusel kokku. Mul on ambitsioonikas plaan kaardistada Eesti noort maali,” selgitas Kaljula.
Näitus Haapsalus kannab nime „Suur maalritöö” ning on inspireeritud Ellen Niidu tekstide ja Edgar Valteri piltidega samanimelisest populaarsest lasteraamatust, milles kutsub rahvas kunstnikku halli maailma katma värviga. „Kord õige ammu, kui maailm valmis sai, oli ta värvimata. Siis tuli pintslimees, käes värvinõud, ja kattis kõik värviga,” nagu ütlevad read raamatus.
Tegelikult on maalritöö näitusel Evald Okase galeriis võrdlemisi vähe traditsioonilist maali ning rohkesti videot, fotot ja installatsiooni. Nagu näitust tutvustavas tekstis öeldakse, on paljud noorema põlvkonna kunstnikud hakanud tegelema installatiivse maalikunstiga, mis on silmatorkavalt suur ning tungib kahepinnaliselt kujutamiselt jõuliselt ruumi. „Võib-olla on kõigi aegade kunstnike salasoov olnud katta maailm oma kujunditega,” parafraseerivad näituse korraldajad Niidu ja Valteri raamatu sõnumit.
Näib, et „Suur maalritöö” on Eesti loovinimestele viimasel ajal üldse taas kuidagi väga oluliseks saanud. Kolm aastat tagasi tõmbasid näiteks režissöörid Alina Järvine ja Meelis Arulepp „Suure maalritöö” pildi ja teksti paberilt lahti ja panid need ekraanile ning nende joonisfilmile tegi muusika, mis hiljem ka kontserdilavale jõudis, Vaiko Eplik.
Peale noorte kunstnike tööde on näitusel ka Edgar Valteri originaalillustratsioonid „Suurele maalritööle”, mille erksad värvid toonastesse raamatutiraažidesse ei jõudnud, kuid on akvarelltehnikas originaalteostes säilinud. „See on väga suur asi, et lastekirjanduse keskus need tööd meie kätte usaldas. Neid originaale on ainult kaks – ühed on pärit 1971. aastast, mil raamat esimest korda välja anti, ja teised 1985. aastast. Meil on siin üleval need viimased,” rääkis Kaljula.
Näitusest Evald Okase galeriis jäävad enim meelde ehk Laura Põllu, Merike Estna ja Mart Vainre tööd. Nii Estna kui ka Põllu viimaste aastate näitused on saanud kriitikuilt väga head vastukaja ning Põld pälvis oma töö eest tänavu kevadel ka Köler Prize’i, mis on Eesti kõige mainekam kaasaegse kunsti preemia. Kahtlemata tasub Haapsalu kunstihuvilistel meelde jätta ka Anna Škodenko, Helmi Arraku, Kristi Kongi, Mihkel Ilusa, Marie Kõljala ja Uku Sepsivarti nimi.
Näitus jääb Evald Okase muuseumi esimesel korrusel ja pööningul ning Haapsalu linnaruumis avatuks augusti lõpuni. Kes tahab teada, millised tuuled puhuvad Eesti kaasaegses maalikunstis, neil tasub kindlasti Okase galeriisse sisse astuda ja ka linnas jalutades silmad lahti hoida.
Fotod: Arvo Tarmula
