Statistikaameti andmetel jäid hinnad juulis eelmise kuu tasemele ning möödunud aastaga võrreldes pidurdus hinnalangus juuni 0,4 protsendilt juulis 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel toidu kallinemise tõttu 0,2 protsendini, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas (pildil).
Aastases võrdluses on kaks aastat väldanud hinnalangus hakanud taanduma. Juulis mõjutas hindu suuremal määral nii meil, kui euroalas laiemalt toidu – puu- ja köögiviljade kallinemine.
Osalt pehmendas seda energiahindade languse suurenemine. Varasematel kuudel on järk-järgult kallinenud nafta kaasa toonud tootmise suurendamise osades piirkondades, mistõttu naftatoodangu varud on taas suurenema hakanud. Ülepakkumise tulemusena odavnes nafta juulis märgatavalt ning oli kuu lõpus kolme kuu madalaimal tasemel. Osa sellest langusest jõudis juulis ka siinsetesse kütusehindadesse. Elektri hind taandus juuni kõrgtasemelt, mida ajutiselt kergitasid hooldustööd Põhjamaade elektrijaamades.
Teenuste hinnatõus on suvekuudel püsinud madalana. Seda on soodustanud reisijateveo, puhkusereiside ja sideteenuste odavnemine. Samas palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine on aastaga kallinenud vastavalt 6 ja 4 protsenti.
Augustis peaksid hinnad pöörduma tõusule ning sügisel hinnatõus kiireneb. Põhjuseks on energiahindade languse pidurdumine ja väiksemal määral ka tubakatoodete kallinemine.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik