0

Mida toob töövõimereform 1. juulil?

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

habicht

Anneli Habicht, puuetega inimeste koja tegevjuht

Regina Salmu, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik

 

Et töövõimereformist oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemi järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus.

Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat jatöövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt. 

Näiteks kui inimesele  on praegu määratud 90protsendiline töövõimetus kestusega 01.03.2015-30 04.2017 ning saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus.

Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.

Kuidas töövõimet hinnatakse  ja puude raskusastet tuvastatakse?

Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised). Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue.

Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab

  • Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.
  • Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07-31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel sotsiaalkindlustusametisse (SKA).

Näiteks kui inimese püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016,  pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKAsse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.

  • Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017 või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni.

Näiteks kui inimesel on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab  SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui inimene soovib taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus töötukassasse või SKAsse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018.

  • 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas. Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat pärast  1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt  töövõime hindamisele.

Kuidas taotlusi esitada?

Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKAsse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKAs kohapeal.

Taotlust täitma asudes…

Varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga. Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

  • tavapärases mõistes ohutult –  tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
  • piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik  – tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
  • mõõduka aja vältel –  tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
  • vastusevarianti „seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil / halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist.

Kuidas tehakse otsus?

Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta. Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendiekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, terviseinfo süsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel.  Visiidiekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumisel. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.

Lisainfot saate:

Sotsiaalkindlustamet:  tel. 6121360 või lühinr. 16106 www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/

Töötukassa: tel. 15501 www.tootukassa.ee/toovoimereform

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz