Foto: Pixabay
Kaasliiklejat kurikaga ähvardanud Urmase väärteoasja arutanud Harju maakohus leidis teisipäevases otsuses, et teos on kuriteo tunnused.
Väärteo kirjeldusest nähtub, et Urmas reastus oma Kiaga 5. mai õhtul kella 17 ajal Tallinnas Laagna teel paremale sõidurajale, andmata kohustuslikku suunamärguannet ning ületades teekattel pidev joone ega veendunud manöövri ohutuses. Juht reastus ette Volkswagen Passatile, seejärel pidurdas järsult ja peatas oma sõiduki keset sõidurada, tekitades oma teoga liiklusohtliku olukorra, mis seisnes selles, et Volkswageni juht oli sunnitud ohu ja kokkupõrke vältimiseks sõidukiga järsult pidurdama ja oma sõiduki peatama.
Ühtlasi rikkus Urmas avalikus kohas käitumise üldnõudeid, väljudes mootorsõidukist pesapallikurikat meenutava esemega ja ähvardas tema taga liikunud Volkswagen Passati juhti, koputades kurikaga vastu auto akent, käskides see avada. Ühtlasi ähvardas Urmas Volkswageni juhti seoses tema edasise liikluses osalemisega.
Seega kohus lõpetas kurikaga ähvardamise episoodis väärteomenetluse ja saatis kaasuse kohtuvälisele menetlejale tagasi võimaliku kriminaalmenetluse alustamiseks.
Liiklusrikkumised leidsid väärteomenetluse käigus tõendamist ja kohus võttis selle eest Urmaselt karistuseks kaheks kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.
Kui Urmas seadis kohtusaalis kahtluse alla, kas kannatanu filmitud videol üldse on tema, siis kohus leidis, et Urmase väide, et teda sündmuskohal polnud, pole usalduväärne. Samuti kinnitas kohus, et auto pardakaamera salvestis on igati usalduväärne ja lubatav tõend. Kohus viitas isikuandmete kaitse seadusele, mis märgib, et toimuva salvestamine on lubatav, kui see teenib seaduse huve, ning kohtueelses menetluses andmete kogumine on kahtlemata seaduslik toiming.
Kohus lükkas ümber ka Urmase väited, et videolõik on monteeritud ja lavastatud. Tegemist on ühe katkematu kaadriga ning väide, et videol nähtu on kellegi poolt lavastatud, on täiesti ebaloogiline, märkis kohus.
Ühtlasi leidis kohus, et kuigi videol ei ole näha toimunu aega, on see siiski tunnistajate ütlustega tõendatud, nagu ka see, et Urmase käes ei olnud mitte mänguasi, nagu mees väitis, vaid ehtne puidust pesapallikurikas.
Urmasele etteheidetud liiklusrikkumised olid kohtu hinnangul tõendatud. Küll aga polnud kohus nõus politsei käsitlusega kurikaga vehkimise episoodis. Kui Põhja prefektuur leidis, et tegemist on väärteoga ehk avaliku korra rikkumisega, siis kohtu hinnangul nähtuvad Urmase teos avaliku korra raske rikkumise tunnused ehk tegemist võib olla kriminaalkuriteoga.
Kohtu praktikas on nõustutud, et teatud situatsioonis saab pesapallikurikat käsitleda relvana kasutatava esemena, märkis kohus.
"Väga lihtsalt öelduna elas üks isik oma liiklusraevu välja teist kurikaga ähvardades," märkis kohus ning tõi esile, et kannatanu tundis hirmu ning kohtu hinnangul on see arusaadav.
Seetõttu lõpetaski kohus kurikaga ähvardamise episoodis väärteomenetluse ja saatis kaasuse tagasi kohtuvälisele menetlejale kriminaalmenetluse alustamiseks.
Väärteo kirjeldusest nähtub, et Urmas reastus oma Kiaga 5. mai õhtul kella 17 ajal Tallinnas Laagna teel paremale sõidurajale, andmata kohustuslikku suunamärguannet ning ületades teekattel pidev joone ega veendunud manöövri ohutuses. Juht reastus ette Volkswagen Passatile, seejärel pidurdas järsult ja peatas oma sõiduki keset sõidurada, tekitades oma teoga liiklusohtliku olukorra, mis seisnes selles, et Volkswageni juht oli sunnitud ohu ja kokkupõrke vältimiseks sõidukiga järsult pidurdama ja oma sõiduki peatama.
Ühtlasi rikkus Urmas avalikus kohas käitumise üldnõudeid, väljudes mootorsõidukist pesapallikurikat meenutava esemega ja ähvardas tema taga liikunud Volkswagen Passati juhti, koputades kurikaga vastu auto akent, käskides see avada. Ühtlasi ähvardas Urmas Volkswageni juhti seoses tema edasise liikluses osalemisega.
