Eesti palgalõhet süvendab meestepuudus (peiupõud), kirjutab kolumnist Kaire Uusen Postimehes.
Eestis on naisi meestest rohkem, küll alates 45. eluaastast, aga ikkagi. Pealegi on eesti meeste hulgas äärmusi rohkem kui enamiku Euroopa rahvaste seas – meie mehed on kas edukad ja terved või siis sandid, joodikud ja töötud. Vahepealseid on liiga vähe! Seega võiks meie mehed küll minna õpetajaks või lasteaiakasvatajaks, aga need mehed, kes mujal seda tööd teevad, on Eestis omadega juba põhja läinud. Joodikut või santi aga sellele tööle ei saa võtta. Macho-kultuur, raha ja edu väärtustamine on pehmema loomuga mehed jäänud elu hammasrataste vahele, mitte ei tööta meditsiiniõe või õmblejana.
Ja veel üks aspekt: kui öelda sõna „mees”, siis mõtleb enamik Taavi Rõivase, Urmas Sõõrumaa või teiste tippude peale, aga samas on Eestis väga suur osa mehi, kes ei teeni üldse või on tänaval, vaevlevad alkoholiprobleemide küüsis ning nende ainus sissetulek on pudelikorjamine või elavad nad mõne naise kulul.
Siit võib jõuda veel hullema järelduseni: äkki eelistatakse meestöötajaid seepärast, et häid mehi on vähe ja olemasolevaid tuleb hoida – nagu hoitakse maailmas haruldasi loomi.
Tüdrukul on hea huumor ja see on hea!!!! taavirõivas ja mees.
Mina küll Taavi Rõivase, kui mehe peale ei mõtle. Tema pole meheks veel saanudki. Minu jaoks on/oli mees hoopis Lennart Meri. Lugupidamisega, M.M.