Karilaid smugeldas Savisaare toetajaid erakonna Tartu piirkonda

Jaanus Karilaiu sõnul on uute erakonnaliikmete piiriülene smugeldamine täiesti lubatud käitumine. Foto: Arvo Tarmula

Veebruaris enne Tartu piirkonna aastakonverentsi võeti Keskerakonna Läänemaa piirkonda vastu neli Tartu inimest, kes ennast kohe pärast seda lasid Tartu piirkonda üle kanda.

Võimalik põhjus on saada Tartu piirkonda kiiresti juurde Savisaare pooldajaid, sest Tartus on kahe leeri vaheline võitlus eriti terav. Piirkonnajuhi kohale on vastamisi kaks kandidaati: Savisaare leerist Oudekki Loone ja piirkonna senine juht, Kadri Simsoni isa Aadu Must.

Keskerakonna Läänemaa piirkonna liikmeks võeti kaks nädalat enne Tartu aastakonverentsi vastu neli tartlast: pereliidu juhatuse esimees Külli Rüütli, endine vasakpartei liige Andres Laidvee, Anne-Mari Nõmme ja Ülle Piilmann. Keskerakonna aseesimehe ja Läänemaa piirkonna juhi Jaanus Karilaiu sõnul värbas need inimesed erakonda Oudekki Loone, soovitajad olid Karilaid ise ja Nikolai Põdramägi, kes mõlemad on Savisaare leeris.

Karilaid kinnitas, et kõik neli on Tartu elanikud ja pole Läänemaaga kuidagimoodi seotud. Ka tegid kõik neli pärast Läänemaal erakonda astumist kirjaliku avalduse end Tartu piirkonda üle kanda. Karilaid möönis, et tavaliselt võetakse Läänemaal liikmeks tõepoolest ikkagi Läänemaaga seotud või siin elavaid inimesi, kuigi astuda või kuuluda saab piirkonnaorganisatsiooni sellest hoolimata, kus keegi elab. „See on täiesti lubatud käitumine,” ütles Karilaid Läänemaal liikmeks võtmise ja Tartusse ümberkandmise kohta. „Teine asi on see, kui partei liikmeid kantakse ühest piirkonnast teise üle nende teadmata, mis juhtus Järvamaal, kust 16 inimest kanti nende teadmata üle Raplamaale.”

Karilaiu sõnul oli tegemist vastasleeri teoga. Karilaid ütles, et enne aastakonverentse käib tohutu võidujooks Savisaare ja Simsoni pooldajate vahel. „Mina aitasin ja aitan oma poliitilist meeskonda ja Oudekki Loonet. Mina toetan Loone kandidatuuri Tartu piirkonnajuhi kohale,” ütles Karilaid.
Oudekki Loone endaga ei õnnestunud Lääne Elul kontakti saada.

Erakonna aseesimehena ütles Karilaid, et ta arvab, et „poliitilise kriisi olukorras” on „ümberkirjutamist” tehtud ka mujal, kuid kes ja kus täpsemalt, ei osanud ta öelda. „Läänemaal oli see minu teada esimene kord, aga nii teravat poliitilist vastasseisu ei ole ka varem olnud,” ütles Karilaid.
Karilaiu sõnul võis Loone karta, et Must hakkab oma positsioonide kindlustamiseks uute liikmete vastuvõtmisega venitama, nii et need ei pääsegi enne aastakonverentsi erakonda, piirkonnajuhi valimisel aga on iga hääl kaalul. „Läksin Oudekkile appi. Ju siis Oudekki ja Aadu Must ei usalda teineteist. Kiireim tee oli tulla meie kaudu. See oli puhas usalduse küsimus,” ütles Karilaid.

„See on laest võetud jutt. Poisikeste tükid, ja selles ei ole midagi uut. Ajaloos on rändhääletajaid ennegi nähtud,” ütles Keskerakonna Tartu piirkonna juht Aadu Must. Musta sõnul tulevad avaldused ja menetletakse neid tavalises korras, juhatuse koosolekut on viimasel ajal peetud iga nädal. Küsimusele, kui kaua võtab erakonna liikmeks saamise protseduur aega, vastas Must, et mitte üle kuu.

Lääne Elul õnnestus kontakti saada ühe Läänemaal liikmeks astunud keskerakondlasega, Külli Rüütliga, kes oma põhjendusi, miks ta tartlasena just Läänemaal erakonda astus, ei soovinud ajalehes avaldada. Teiste liikmetega kontakti saada ei õnnestunud. Läänemaal erakonda astumine pidi siiski toimuma kiirkorras, sest tavaliselt võtab see kauem aega. Keskerakonna Läänemaa piirkonna referendi Aili Kurvitsa sõnul kulub avalduse esitamisest liikmeks saamiseni umbes kuu aega, kuigi tõenäoliselt on võimalik ka kiirem menetlus. „Ei oskagi ütelda,” ütles Kurvits. „Erakonda astumisega tavaliselt inimestel kiiret ei ole olnud. Väljaastumisega on teine lugu.”

Erakonna liikmeks saamine käib nii, et inimene esitab avalduse, piirkonnajuht vaatab selle läbi ja saadab erakonna juhatusse. Kui piirkonnajuht kandidaati heaks ei kiida, siis see ka erakonda ei saa. Võitlus Tartu piirkonnas ei ole veel lõppenud, sest veebruaris aastakonverentsil ei saadud kvoorumit kokku ja juht jäi valimata. Uuesti valib Tartu piirkond juhti 12. märtsil.

Sellele, et Savisaare pooldajad üritavad enne piirkonnakonverentse saada paremaid positsioone, juhtis neljapäeval tähelepanu Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab. Aab nimetas ühes piirkonnas aastakonverentsi eel liikmeks astumist ja teise ülekandmist trikitamiseks ning tõi näiteks Läänemaa. Aab ei teadnud, kui palju Läänemaalt liikmeid Tartusse üle kanti, kuid teadis, et neid on rohkem kui üks-kaks inimest. Karilaid nimetas Aabi avaldust petteliigutuseks, mille eesmärk on lasta enda leeri paista ohvrina. „Kahjuks on see tüüpiline võimuvõitlus erakonna sees,” sõnas Karilaid.

Läänemaa keskerakondlased korraldavad uue aastakonverentsi

Keskerakonna Läänemaa piirkonna aastakonverents valis läinud laupäeval esimeheks senise juhi Jaanus Karilaiu. Et kvoorumit ei tulnud kokku, ei tohtinuks juhti valida, sest konverentsi otsused olnuks õigustühised. Konverentsil otsustati siiski, et juht valitakse, ja see, kas otsus ka pädeb, antakse Keskerakonna juhatuse otsustada.

Jaanus Karilaid ütles, et juhatus tuleb kokku küll täna õhtul kell viis, aga Läänemaa aastakoosolek seal jutuks ei tule. „Ma ei vii seda juhatuse lauale. Korraldame 18. märtsil uue aastakoosoleku,” ütles Karilaid.

Karilaid põhjendas otsust sellega, et Läänemaale erandi tegemine tekitaks segadust. Kvoorumi puudumisel on tulnud või tuleb uus aastakoosolek korraldada ka Tartu linnas, Raplamaal ja Valgamaal. Võimalik, et ka mujal, sest kõikide piirkondade aastakoosolekuid pole veel peetud. Alla 300 liikmega piirkonnaorganisatsioonis nagu Läänemaal peab kvoorumiks olema kohal 30 protsenti, korduskoosolekul kümme protsenti liikmeid.

„Läänemaal tulnuks kvoorum kindlasti kokku, kui büroo ei oleks unustanud kutseid välja saata,” ütles Karilaid.