11

Kutsehariduskeskuse õpetaja uuris kartulisalatit

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

kartulisalat

Haapsalu Kutsehariduskeskuse (HKHK) toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Aili Tervonen uuris rahvakultuuri keskuse vaimse pärandi koolituse raames kartulisalati valmistamisega seotud tavasid Läänemaal. 

Aili Tervoneni sõnul pole kartulisalati valmistamist varem laiemalt uuritud, kuid tegu on eestlaste pidulaual aukohal olnud toiduga. Huvipakkuvad olid ennekõike kartulisalati valmistamise iseärasused Läänemaal nõukogude ajal ja salativalmistamise jätkusuutlikkus. Veebipõhises küsitluses osales 20 Läänemaa inimest.

Kartulisalatit valmistati ikka külaliste tulles. Läänemaal valmistatud kartulisalatis olid kindlate komponentidena keedukartul, kurk (kevad-suvisel ajal värske, talvel hapu- või marineeritud kurk), keedumuna ja vorst või ahjuliha. Kolmveerand vastajatest lisasid veel sibulat ning pooled keeduporgandit ja konservhernest. Kastmeks oli alati hapukoore ja majoneesi segu erinevates vahekordades.

Uuringu tulemusena võis tõdeda, et kartulisalati valmistamise tava on jätkusuutlik, poesalatit ostetakse vaid erandkorras. Vaid kaks vastajat märkis, et enam salatit ei tee. Muutunud on valmistatav kogus (varem tehti pesukausi- või ämbritäis) ja serveerimine on läinud lihtsamaks – kristallkaussidele eelistatakse lihtsamaid nõusid. Ka salati koostisele lähenetakse tänapäeval loomingulisemalt, sest tooraine on kättesaadavam kui nõukogude ajal.

Vastajatel paluti kirja panna ka mälestusi seoses kartulisalatiga. Salatitegemise aeg on ju hea võimalus perega koosolemiseks ja jutuvestmiseks.

Peale seda, kui Aili Tervonen lõpetab kartulisalati ajaloolise osa kirjapaneku, esitab ta kokkuvõtte selle kandmiseks Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ja uurimus antakse ka Läänemaa muuseumisse.

Sama koolituse tulemusel esitas HKHK tekstiilitöö eriala vilistlane Mirje Sims taotluse Haapsalu salli valmistamise oskuse kandmise vaimse kultuuripärandi nimistusse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uuriti
uuriti

kas enne või pärast manustamist

eestlane
eestlane

Kas kartulisalat on tõesti eesti vaimne kultuuripärand ? Ilmselt mitte. Seega, milleks seda uurida, suht absurdne tegevus.

jah
jah

kartulisalat,mis on Eestis, ei ole kindlasti sama, mis Saksamaal või Soomes…

...
...

Saksa kartulisalat tehakse hoopis teistmoodi, telekas näidati.

Hea nali...
Hea nali...

…kulub pimedal ajal ikka ära. Kas doktorikraad ikka antakse?

Meeri
Meeri

Põhikooli õpilased teevad ka ulatuslikumaid 🙂

pisike küsimus
pisike küsimus

20 ja veebipõhine? See on ikka väga narrilt väike valim. Ma saaks aru, kui 20 inimest on pikalt intervjueeritud. Seda küll uuringuks nimetada ei saa.

Kodanik
Kodanik

Kui keegi midagi teeb, on halb, ei tee, on halb, no andke asu.

Inimene
Inimene

Väga tore, aga 20 vastajaga uuring ei ole ju miski uuring? Põhimõtteliselt ühe väga väikese seltskonna arvamus, laialdasemate järelduste tegemiseks võiks valim olla ca 100:)

teine
teine

Haapsalu sallist ma saan aru, aga kartulisalat kui Eesti vaimne kultuuripärand? Sest tehti nõukogude ajal ämbrikaupa? Seda on teistes maades ikka palju varem tehtud (https://et.wikipedia.org/wiki/Kartulisalat ja teised keeled)

wpDiscuz