0

Unustatud illustratsioonid: seente iludusvõistlus ja mädaneva kartuli portree

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

näitusFoto: Krista Kumberg

Lasteraamatukogus avati 13. novembril kirjastuse Valgus sahtlipõhjast leitud originaalillustratsioonide näitus “Valguse väikesed vaikelud”.

Väljapaneku koostasid Mare Hunt Kondase keskusest ja Madli Vallikivi kirjastusest. Imeliselt peene ja detailitäpse töötlusega pildid taimedest, lindudest, loomadest ja putukatest näevad praegu raamitult oma trükipressist muutmata värvide ilus muljetavaldavad välja. On pilte, mille pealiskaudsel silmitsemisel võib arvata, et tegemist ongi putukakogu või herbaariumiga.

Seenepildid meenutavad ehteasju. Pilvikud ja riisikad otsekui tahaks üksteist üle trumbata, kes on kaunima vormi ning silmatorkavama koloriidiga. Ämmatoss ja kogrits aga sarnanevad filigraanehetele. Kahjuritest rikutud taimeportreedki näevad kütkestavalt dekoratiivsed välja, selle asemel et mõjuda tülgastavalt.

Kirjastus Valgus – üks Eesti vanimaid kirjastusi, mis asutati aastal 1965, annab jätkuvalt välja sõna- ja käsiraamatuid, populaarteaduslikku ja tarbekirjandust, kultuuri-, ajaloo- ja lasteraamatuid. Kirjastus on tegutsenud kahel väga erineval ajajärgul – nõukogude perioodil 1965–1991 ja taasiseseisvunud Eestis. Nõukogude võimu kehtestamise järel muutus kirjastamine riiklikuks ettevõtmiseks. 1949. aastal loodud Eesti Riiklikust Kirjastusest eraldati 1965. aastal ilukirjandust välja andev Eesti Raamat ja kirjastus Valgus, kelle valdkondadeks sai õpikute ning teadusliku, populaarteaduskliku, teatme- ja tarbekirjanduse väljaandmine.

Et toonane värvusfotograafia oli algeline, illustreeriti populaarteaduslikku kirjandust sageli kunstnike abiga. Kirjastusele Valgus tegid illustratsioone Dagmar-Viive Paalamäe, Väino Tõnisson, Lüüdia Vallimäe-Mark jt. Viljakaim raamatuillustraator on olnud Heldur Viires, kelle värvitahvlid annavad tunnistust detailseid oskusi nõudvast peenest kunstnikutööst.

Kõik näitusel välja pandud teosed on trükis avaldatud – „Punases raamatus“, „Eesti liblikate määrajas“, „Mardikate määrajas“. Näeb pilte raamatutest „Taimekaitse“ ja „Taimekahjurid“, „Meie seeni“, ,„Eesti pilvikud“. Vaid Viktor Masingu koostatud ent ilmumata jäänud „Taimeriiki“ joonistatud pildid pole varem vaataja ette sattunud.

Tegemist on hääbuva käsitöö- ja kunstivaldkonnaga – pole enam otsest vajadust, pole aega ega raha, et midagi sellist veel ette võtta. Tahvlid on nagu väikesed vaikelud: tasapinda ja staatikasse surutud natuur. Et kunstnik pidi nii täpselt elavat loodust vaatama, kannatlik olema, püsima mingites etteantud kaanonites – iga sellise tahvli tegemine on nagu meditatsioon. Ja ometi on tulem elav ja ilus.

Näitust saab lasteraamatukogus vaadata kuni 19. detsembrini.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz